Tolllisõda EL ja USA vahel: oht Saksamaa majandusele!

Tolllisõda EL ja USA vahel: oht Saksamaa majandusele!

Viimane pereettevõtete sihtasutuse tellitud uuring heidab valgust EL-i ja USA vahelise võimaliku tollisõja võimalikule mõjule Saksamaa majandusele. Autorid Gabriel Felbermayr Wifost Viinis ja Kieli Maailmamajanduse Instituudi meeskond hoiatavad oluliste riskide eest, mis tulenevad USA presidendi Donald Trumpi niigi kõrgetest tollimaksudest kogu maailmast pärit kaupadele.

Eriti mõjutaks selline kaubanduskonflikt neid sektoreid, mis sõltuvad suuresti ekspordist USA-sse. Nende hulka kuuluvad muu hulgas farmaatsia-, auto- ja masinaehitustööstus. Tariifisõja stsenaariumis eeldati, et kõigi EL-ist imporditavate kaupade tariifid tõusevad 25%. See ei mõjutaks mitte ainult importi USA-st, vaid muudaks ka teenuste impordi oluliselt kallimaks.

Prognoosid ja majanduslik mõju

Analüüs näitab murettekitavaid prognoose: Saksamaa eksport USA-sse kukuks ligi 43%, mis avaldaks otsest mõju kogu Saksamaa ekspordile ja põhjustaks selle languse 3,2%. The gross domestic product (GDP) in Germany could fall by 0.2% as a result of these developments. Uuringu kohaselt saaksid eriti rängalt kannatada ekspordist sõltuvad sektorid, kus farmaatsiasektoris on pikaajaline langus 8,7%, millele järgneb 4,1% langus autotööstuses ja 3,8% masinaehituses.

Piirkonnad, kus neid tööstusi on palju, mõjutaks see ebaproportsionaalselt palju. Rainer Kirchdörfer Pereettevõtete Sihtasutusest rõhutab, et tariife kasutatakse sageli väljapressimise vahendina ja see toob kaasa ebakindluse suurenemise kaubanduses.

Kaubandussõdade kontekst

Arutelu kaubanduskonfliktide üle pole uus. Ajalooliselt on sõdu sageli peetud majandussõdadeks. Goethe “Faustis” käsitletakse sõja, kaubanduse ja piraatluse omavahelisi seoseid. Sõdade eesmärk on sageli saada kaubanduseeliseid ja nõrgestada vaenlast majanduslikult. Ajaloo jooksul on olnud palju näiteid, näiteks Rooma sõjad Kartaago vastu või Inglismaa meresõjad Hollandi vastu 17. ja 18. sajandil. Neid konflikte õhutasid sageli katsed kontrollida kaubateid.

Kaubandussõjad ise võivad toimuda ka ilma sõjalise jõuta, näiteks majanduslike boikottide või kõrgete imporditariifide kaudu. Sellised meetmed võivad viia vastastikuse ummikseisu spiraalini, kus kumbki pool ei osutu lõpuks võitjaks. Ajalooline näide on 1806. aastal Napoleon I algatatud kontinentaalblokaad, mis oli vastus kaubandustülile Suurbritanniaga. See sulgemine tõi kaasa kaugeleulatuvad majanduslikud tagajärjed kogu Euroopas.

Praegune uuring näitab, et kõikehõlmav kaubandusleping võib pikemas perspektiivis suurendada Saksamaa SKT-d 0,6%. See rõhutab vajadust aktiivselt kujundada ja säilitada kaubandussuhteid, et tagada majanduslik stabiilsus ja heaolu.

Kaubandussõdade teema ja nende ajaloolise tausta kohta leiate lisateavet uuringutest ja analüüsidest ZVW, alates De Gruyter samuti selgitused Teadmised planeedist äärmiselt läbinägelik.