Waiblingen kaitseb end punase kaardi eest: keskkonnaabi meetodite kriitika!
Waiblingen kritiseerib Saksamaa keskkonnaabi punast kaarti 2025. aasta kuumakontrollis ja seab kahtluse alla hindamismeetodid.

Waiblingen kaitseb end punase kaardi eest: keskkonnaabi meetodite kriitika!
Waiblingeni linn langeb kriitika alla Saksa keskkonnaabi (DUH) praeguse soojuskontrolli 2.0 tõttu. 18. juunil 2025 avaldatud hinnangus sai Waiblingen punase kaardi. Seda otsust võisid mõjutada mitmed tegurid, kuid linn ise kahtleb DUH kasutatavates hindamismeetodites ja kaebab, et konkreetseid kliimatingimusi, näiteks Remsi ja Talaue piirkondades, ei pruugita korralikult arvesse võtta.
Võrreldes eelmise, 2024. aasta soojakontrolliga on vähe muutunud. Waiblingeni linn on nüüd ühinemas mitmete metropolidega, nagu Frankfurt/Main, millel on samuti probleeme linnade soojussaastega. Vastavalt analüüsile SWR Paljud Baden-Württembergi ja Rheinland-Pfalzi piirkonnad olid selles uuringus halvad. Paljudes nendes piirkondades on oodata üle 30 kraadi sooja, mis võib oluliselt mõjutada elanike elukvaliteeti.
DUH meetodite kriitika
Alates asutamisest 1975. aastal on Deutsche Umwelthilfe käivitanud arvukalt keskkonna- ja tarbijakaitsealgatusi. Nende praegune uuring hõlmab 190 linna, kus elab üle 50 000 elaniku, millest 31 said punase tule. Baden-Württembergis on suurimate kaotajate seas sellised linnad nagu Mannheim, Ludwigsburg ja Heilbronn. Waiblingen on nüüd osa sellest kriitilisest nimekirjast, mis teeb kohapeal vastutavatele isikutele muret.
Üldiselt näitab "Heat Check 2.0", et kuumade päevade sagenemine on paljudes linnades suur probleem. Baden-Württembergi osariigis on kuumade päevade arv viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud umbes viielt üheteistkümneni aastas. Waiblingeni linn nõuab seetõttu kriteeriumide ümberhindamist, eelkõige seoses looduslike tingimuste mõjuga mikrokliimale.
Sooja tegevuskavad ja võimalikud lahendused
Vaatamata negatiivsetele arvustustele võtavad paljud Baden-Württembergi linnad juba meetmeid kuumuse tekitatud väljakutsete lahendamiseks. Linnad nagu Mannheim ja Karlsruhe on näiteks rajanud joogipurskkaevud ja "lahedad kaardid", et pakkuda kodanikele kuumakaitset. Samasuguseid meetmeid elutingimuste parandamiseks võiks kaaluda ka Waiblingenis.
Üldiselt jääb üle oodata, kuidas Waiblingeni linn soojuskontrolli tulemustele reageerib ja milliseid meetmeid võetakse kliimamuutuste nõuete täitmiseks. Arutelu DUH hindamismeetodite ja nende mõju üle kohalikule poliitikale jätkub kindlasti, kuna linnadele kasvab surve end tõhusamalt tõusvate temperatuuride vastu relvastada.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Waiblingeni linnal on nii kriitiline hääl käimasolevas linnasoojakaitse teemalises debatis kui ka uudsete lahenduste leidmisel teerajaja roll.