Skandaal: linnades võitlevad miinimumpalga saajad ellujäämise nimel!

Skandaal: linnades võitlevad miinimumpalga saajad ellujäämise nimel!

Saksamaal üürib üle poole elanikkonnast, mis teeb riigist EL-i üürniku esikoha. Vastavalt aruandele schwaebische-post.de Üüripinnal elab ligikaudu 21 miljonit leibkonda, kusjuures pooled üürnikest kuuluvad tulujaotuse alumisse kolmandikku. Eelkõige puudutavad madala sissetulekuga inimesi eluasemekulude tõus, mida peetakse tõsiseks sotsiaalseks probleemiks.

Vasakpoolse poliitiku Cem Ince pöördumises föderaalvalitsusele arutati miinimumpalgaliste kõrgeid üüri- ja küttekulusid. Miinimumpalk on hetkel 12,82 eurot, mis täiskohaga 37,5 töötunniga nädalas annab brutopalgaks 2083 eurot. Pärast 563-euroste elamiskulude mahaarvamist jääb netosummaks vaid 1175 eurot. Miinimumpalga saajate jaoks on sotsiaaltoetuse mittesaamiseks ülioluline, et mõistlikud kulutused majutusele ja küttele ulatuksid kuus maksimaalselt 612 euroni.

Sotsiaaltoetus ja üürikulud

Kõigil, kes kulutavad eluasemele ja küttele üle 600 euro, on võimalus taotleda riigi toetust. Üürihinnad on sageli ülikõrged, eriti linnapiirkondades. Aruande kohaselt oli 2024. aastal suuremates linnades küsitud üürihind keskmiselt 11 eurot ruutmeetri kohta. See tähendab, et eriti madalapalgalistel on raskusi oma elamiskulude iseseisva katmisega. Keskmine üksikkorter 47,5 ruutmeetriga maksab praegu ilma kütte- ja kõrvalkuludeta umbes 522 eurot.

Cem Ince kirjeldab ebakindlat olukorda "skandaalina" ja rõhutab, et isegi täiskohaga töötajad sõltuvad riigi toetusest. Selle probleemi lahendamiseks nõuab Ince vaesuskindlat miinimumpalka ja üüri ülempiiri kehtestamist. Poliitiline arutelu hõlmab ka föderaalvalitsuse meetmeid elamumajanduse olukorra parandamiseks, sealhulgas üüri ülempiiri pikendamist ja nn ehitusturbot, mille eesmärk on kiirendada heakskiitmise protsessi.

Lisaks tuleb märkida, et sotsiaalhoolekandeametid katavad tegelikud majutuskulud esimesel hüvitise saamise aastal, pärast seda saab elamiskulude või põhitagatise toetuse osana taotleda vaid mõistlikke kulusid. Sobiva määraga kaetakse ka küttekulud. Need eeskirjad toetavad eelkõige abivajajaid, kes elavad üürikorterites.

• Die Kostenübernahme gilt für Mietwohnungen, Eigentumswohnungen und eigene Häuser.
• Umzugskosten sowie Wohnungsbeschaffungskosten können ebenfalls übernommen werden.
• Die Zustimmung des Sozialamts ist vor einem Umzug in der Regel erforderlich.
• Das Sozialamt berücksichtigt neben Kaltmiete auch kalte Nebenkosten und Heizkosten.
• Bei Eigentumswohnungen werden Betriebskosten und Zinsen anerkannt, Tilgungsraten jedoch nicht.

Selle taustal saab selgeks, et eluasemeturu väljakutsed ei puuduta ainult üksikisikuid, vaid ka ühiskonda tervikuna. Nende probleemide lahendamiseks on vaja nii poliitilisi lahendusi kui ka sotsiaalseid toetusmeetmeid.