Kohvihinnad tõusevad plahvatuslikult: Heilbronni röstimisettevõtted löövad häirekella!

Kohvihinnad tõusevad plahvatuslikult: Heilbronni röstimisettevõtted löövad häirekella!

2025. aastal on kohvihinnad Saksamaal võrreldes eelmise aastaga oluliselt tõusnud. Selle järgi Kaja24 Föderaalne statistikaamet teatas 2025. aasta aprillikuu hinnatõusust 12,2 protsenti võrreldes 2024. aasta aprilliga. See areng on sundinud Heilbronni piirkonna kohviröstijaid tegutsema.

Antonia Hagen-Kettemann Hageni kohviröstimisfirmast teatas, et kohviubade hinnad on tõusnud 3–4 eurot kilogrammi kohta; Fairtrade’i sektoris tõusevad hinnad isegi 5–7 euro võrra. Nende röstimisettevõtted töötlevad aastas 200–300 tonni kohvi, millel on otsene mõju hindade tõusule ja muutuvale nõudlusele.

Hinnatõusu põhjused

Nende hinnatõusude peamiseks põhjuseks on kohviubade nappus, mis on tingitud Brasiilia saagikatkestusest. Brasiiliat peetakse üheks olulisemaks kohvitootmisriigiks ja 2024. aastal oli seal läbi aegade soojeim aasta. See tõi kaasa põua ja metsatulekahju, mis mõjutas oluliselt kohvikasvatajaid, teatati Yahoo Finance.

2023. aasta aprillis olid imporditud rohelise kohvi hinnad 53,1 protsenti kallimad kui eelmisel aastal. Võrreldes 2021. aasta aprilliga tõusid need koguni 147,4 protsenti. Selline hinnaareng näitab, et mitte ainult otsesed viljapuudused ei too kaasa kõrgemaid hindu, vaid ka tootjate ja tarnijate spekulatsioone, kes hoiavad oma kaupu kinni, et sellest olukorrast kasu saada.

Kasvav nõudlus ja tarbijakäitumine

Huvitaval kombel on Hiina kohvinõudlus viimastel aastatel kahekordistunud, pannes ülemaailmsetele aktsiatele täiendavat pinget. Nendest hinnatõusudest hoolimata on kohvi tarbimine Saksamaal vaid veidi langenud. Saksa kohviliidu andmetel tarbiti 2024. aastal elaniku kohta 163 liitrit kohvi – see on vähenemine koroonaperioodi 169 liitri tipptasemelt.

Rahvusvahelises kohvikaubanduses mängivad olulist rolli ka mitmed teised päritoluriigid, nagu Vietnam, Honduras ja Colombia. 2022. aastal tuli 41,1 protsenti Saksamaale imporditud kohvi kogumahust Brasiiliast, järgnesid Vietnam (16,2 protsenti) ja Honduras (5,5 protsenti).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii tootmisriikide kliimatingimused kui ka spekulatsioon turul on olulised tegurid, mis määravad kohvituru hinnatrende. Tarbijad tunnevad ka edaspidi mõju oma rahakotile, samal ajal kui röstijad on sunnitud hinnamuutused oma klientidele edasi kandma.