Mercedese lammutamine Sindelfingenis: omanik kavatseb linna kohtusse kaevata!
Mercedese omanik kaebab Sindelfingeni linna kohtusse, kuna tema sõiduk lammutati ilma hoiatuseta.

Mercedese lammutamine Sindelfingenis: omanik kavatseb linna kohtusse kaevata!
25-aastase Mercedes SL 280 omanik Andreas Weber on jahmunud Sindelfingeni linna otsusest oma sõiduk pukseerida ja lõpuks vanarauaks anda. 2024. aasta septembris viidi auto ära Maichingeni Talstrasselt, kui Weber ise oli puhkusel. Alles 2025. aasta aprillis sai ta teada, et tema armastatud sõiduk läheb lõpuks vanarauaks, mis tema sõnul tekitas temas tunde, nagu oleks ta sattunud "võltsfilmi". Sellest tulenevalt kavatseb ta linnalt kahjutasu kohtusse kaevata, nagu teatab Stuttgarter Nachrichten.
Sõiduk seisis avalikus parklas, kui linna täitevteenistus tundis õlilekke tõttu vajadust Mercedest pukseerida. See õli on tunnistatud keskkonna- ja ohutusriskiks. Pukseerimise ajal oli autol Briti numbrimärk, mis raskendas Weberi kui omaniku tuvastamist. Auto motor und sport andmetel sai Weber pärast pukseerimist arve umbes 1000 euro suuruse parkimiskulude eest puksiirifirma juures.
Pukseerimise õiguslikud aspektid
Pukseerimisautodele kehtivad Saksamaal ranged seadusenõuded. Osalejatel on õigused ja kohustused vastavalt liikluseeskirjale (StVO) ja Saksamaa tsiviilseadustikule (BGB). Üldjuhul tuleb sõidukiomanikke teavitada, kui nende autot pukseeritakse. Seda võib teha heakorraamet või politsei. Sel juhul aga seisis Weber vaid tagajärgedega silmitsi, ilma et teda pukseerimisest ette oleks teavitatud.
2025. aasta jaanuaris koostatud akt tuvastas, et autol ei olnud enam majanduslikku jääkväärtust. See aitas kaasa linna otsusele sõiduk lammutada. Pukseerimise õiguslik raamistik on selge: seadusliku pukseerimise kulud kannab tavaliselt sõiduki omanik, välja arvatud juhul, kui menetlus oli ebaseaduslik.
Õigusvaidluste tulevik
Saab näha, kas Andreas Weber suudab oma juriidilised nõuded maksma panna. Sellised juhtumid võivad olla keerulised ja nõuavad sageli õigusabi, et vältida põhjendamatuid kulusid. On ebaselge, kas Weber võtab linna vastu õiguslikke meetmeid, kuna enda administratsiooni sõnul peab linn tasuma pukseerimis- ja järelkulud.
Olukord tekitab küsimusi, kuidas sarnaseid juhtumeid edaspidi käsitletakse ja milliseid meetmeid saaks rakendada sõidukiomanike õiguste paremaks kaitsmiseks. Jääb põnev näha, kas ja millisel kujul Andreas Weber oma väiteid tegelikult maksma hakkab.