Radikaliseerumine Internetis: oht meie demokraatiale!

Radikaliseerumine Internetis: oht meie demokraatiale!

17. juunil 2025 toimus Nordrhein-Westfalenis tähtis sündmus, millel NRW põhiseaduse kaitse büroo juht Jürgen Kayser rääkis praegusest julgeolekuolukorrast ja demokraatia väljakutsetest. Pealkirja all “Praegune julgeolekuolukord Nordrhein-Westfalenis – globaalsed kriisid ja interaktsioonid ekstremismis/Põhiseaduse Kaitse Ameti roll ja koostöö politseiga” arutles Kayser politsei ja põhiseaduse kaitse ameti rolli üle võitluses ekstremismiga ja demokraatlike väärtuste tagamisel. Oma loengus hoiatas ta demokraatia ohu eest, mis on põhjustatud kohtusüsteemi eiramisest, võimude lahususe õõnestamisest ja rünnakutest akadeemilise vabaduse vastu.

Arutelu keskseks murekohaks olid ohud, mis tulevad nii seest kui väljast. Kayseri sõnul on ühiskonnas üha suurem tendents radikaliseerumisele, mida soodustavad ohtlikud digiäärmusluse strateegiad. Eriti murettekitav on nutitelefoni roll, mis toimib teie taskus radikaliseerumismasinana, kuna see võimaldab kaasata noori ekstremismi suundumustesse.

Digiäärmuslusest tulenevad ohud

Eelkõige paremäärmuslased kasutavad uute järgijate värbamiseks ja mobiliseerimiseks massiliselt Internetti. Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti praegune brošüür uurib, kuidas Internet toimib paremäärmusliku radikaliseerumise mootorina. Need näitlejad kasutavad peamiselt sotsiaalmeedia platvorme nagu Facebook, X (endine Twitter), Steam ja Telegram, millest viimane on keskseks kontaktpunktiks paremäärmuslike stseenide jaoks. Need platvormid ei võimalda mitte ainult võrgustike loomist ja värbamist, vaid ka rassistliku, antisemiitliku ja antidemokraatliku propaganda levikut.

Strateegilise kommunikatsiooniga tegelevad paremäärmuslikud mõjutajad ja trollid, kes segavad peenelt sisu sotsiaalsete teemadega, et nihutada poliitilise diskursuse piire. Digitaalse ruumi dünaamikaprotsessid võivad vallandada parempoolsed terroriaktid, nagu näitavad selgelt ka rünnakud 2019. aastal Halles ja 2020. aastal Hanaus. Julgeolekuasutused, sealhulgas BfV, jälgivad seda arengut tähelepanelikult ning töötavad radikaliseerunud isikute ja võrgustike tuvastamiseks.

Põhiseaduse Kaitse Ameti ja politsei koostöö

Koostöö Põhiseaduse Kaitse Ameti ja politsei vahel on demokraatia kaitseks hädavajalik. Kui põhiseaduse kaitse amet on spetsialiseerunud äärmusluse varajasele avastamisele ja analüüsile, siis politsei tegutseb riigi nähtava autoriteedina, kellel on elanike seas kõrge usaldus. Selle koostöö eesmärk on edastada demokraatlikke väärtusi igapäevaelus ja teadvustada kodanikke ohtudele.

Mõned meetmed, mida politsei muu hulgas Münsteris rakendab, tugevdavad ennetavalt usaldust demokraatia ning laste, noorte ja pagulastega töötamise vastu. Samuti püüab politsei suurendada usaldust religioossete kogukondade ja queer-kogukondade vastu ning tegeleda aktiivselt inimestega, kellel on vähe usaldust riigi vastu.

Ühiskonna tegutsemisvõimalused

Iga inimene peab suhtuma lugupidavalt ja võtma sõna äärmuslike ideede ja võltsuudiste vastu. Haridus ja valgustus on sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamise ja transformatsiooniprotsesside edendamise kesksed elemendid. Kodanikuühiskonnale ja veebikogukondadele pöördutakse üleskutse aktiivselt võidelda viha ja vihakõne vastu Internetis.

Demokraatia väljakutsed on mitmekesised ja nõuavad politsei ja põhiseaduse kaitse ameti suuremat nähtavust ning kõigi kodanike aktiivset osalust. Ainult üheskoos saab edukalt võidelda radikaliseerumise ja äärmusluse ohtude vastu.