Suche
Mein Konto
Kunstilised unenäod ja tekstiilinägemused: Maria Janasiak Lapidariumis
Maria Janasiak esitleb Stuttgardis Leise festivalil oma projekti "Dreams are but Shadows". Kogege tekstiilikunsti ja inspiratsiooni.
Kunstilised unenäod ja tekstiilinägemused: Maria Janasiak Lapidariumis
11. juunil 2025 esitleb silmapaistev tõusev kunstnik Maria Janasiak oma viimast projekti “Unistused on vaid varjud”. See üritus toimub Leise festivali raames ja pakub külastajatele võimalust teha isiklik ringkäik lapidaariumis. Oma interdistsiplinaarse lähenemisega ei tegele Janasiak mitte ainult rõivaesemete disainiga, vaid ka tekstiilikunsti esemete disainimisega.
"Unistused on vaid varjud" käsitleb sügavaid emotsioone, nagu täitumata unistused ja lootused. Projekti olulised aspektid on saavutamatutest soovidest lahti laskmine, tulevikku vaatamine ja uute visioonide loomine. Ringreisil annab Janasiak sissevaateid oma kunstipraktikasse ja esitleb valitud teoseid, mis on loodud publikut mõtlema ärgitama. Lisateavet ürituse kohta leiate Stuttgarti linna ametlikult veebisaidilt: stuttgart.de.
Tekstiilikunst üleminekujärgus
Tekstiilikunsti tähendus on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ajalooliselt on tekstiilitööd tugevalt mõjutanud naised, mis on sageli viinud kunstisektori alahinnatud arusaamani. See traditsiooniline jaotus mõjutas ka Bauhausi. Selle kunstiliigi hilise edu näiteks on kunstnik Anni Albers, kelle teosed said laialdase tunnustuse alles aastaid pärast tema loomist. Vastavalt artiklile, mille autor on textile-forum-blog.org Naiste tekstiilikunstnike jaoks oli eriti kujundav hetk Lausanne'i biennaal, mis toimus aastatel 1962–1995.
Viimase kahe aastakümne jooksul on aga huvi tekstiilikunsti, eriti vanemate naiskunstnike tööde vastu märkimisväärselt kasvanud. 2018. aastal toimusid vastavad näitused, kus esinesid sellised kunstnikud nagu Sheila Hicks ja Magdalena Abakanowicz. Nooremad põlvkonnad tunnevad üha enam huvi selle kunstiliigi vastu, mis muutub üha olulisemaks tänu uutele tehnikatele ja materjalidele, nagu optilised kiud. Selles kontekstis tõi Lidewij Edelkoort välja käsitööoskuse ja loovuse asendamatu rolli tuleviku tekstiilidisainis.
Leise festival pole seega mitte ainult ruum Janasiaku projektile, vaid ka osa suuremast liikumisest, mis hindab ümber ja tunnustab tekstiilikunsti iseseisva kunstižanrina. Nooremate naistekstiilikunstnike tunnustamisel on siiski väljakutseid, mis rõhutab tekstiilikunsti praeguste arengute konteksti.