Suche
Mein Konto
Kaunviljad fookuses: mahepõllumajandustootjad arutavad tulevikuviljeluse üle!
Spetsialistide päev Ballendorfis kaunviljade teemal: arutelud Heidenheimi kasvatamise, kliimamuutuste ja põllumajanduses kasutatavate uute sortide kohta.
Kaunviljad fookuses: mahepõllumajandustootjad arutavad tulevikuviljeluse üle!
Alb-Donau rajoonis Ballendorfis toimus kolmapäeval “Alb Protein Plant Day”. Vaatamata ebasoodsatele ilmastikutingimustele osales kaunviljade, näiteks sojaubade ja kikerherneste kasvatamisele pühendatud üritusel üle 200 põllumehe. Päeva korraldasid Antonia Kotschi Heidenheimi mahemudeli regioonist ning Heidenheimi ja Alb-Donau ringkondadest ning võrgustikust “LeguNet”. Spetsialistide päeva eesmärk oli anda põhjalikku teavet kliimamuutuste taustal vajalike muudatuste kohta põllumajanduses.
Suurt huvi pälvisid mullaharimise, veemajanduse ja külvikorra teemalised projektid ja arutelud. Eksperdid rõhutasid, et uued tõud ja kliimamuutused avardavad oluliselt kaunviljade kasvatamise võimalusi. Eriti positiivselt tõsteti esile sojaubade ja kikerherneste sorte, mis valmivad kiiremini ja saavad paremini hakkama märja ilmaga.
Impulsskasvatuse hetkeseis
Külastati ka ligikaudu 1 hektari suurust katsepõldu, kus võeti erinevate tehnikatega proove 16 viljaribalt. Kui ube peetakse nende kuumuse ja põua suhtes tundlikkuse tõttu "kliima kaotajateks", siis põllumehed näitavad üles kasvavat huvi uute põllukultuuride vastu, kuigi mõned neist on endiselt skeptilised. Läätsed ja herned on praegu populaarsemad kui soja ja kikerherned.
Üks tähelepanuväärne trend on musta kikerherne turu kasv, kuigi tarbijate aktsepteerimine on seni olnud madal. Arutelude käigus tõstatati ka tõsiasi, et Saksamaal tuleb vaatamata kasvupinnale vähendada sõltuvust loomasööda soja impordist.
Soja kui dieedi oluline osa
Soja kui põhisööda tähtsus loomakasvatuses on vaieldamatu. Saksamaa importis 2022. aastal umbes 3,4 miljonit tonni soja. Ülemaailmne sojatoodang on kasvanud 180 miljonilt tonnilt 2002. aastal 339 miljoni tonnini 2022. aastal, kusjuures üle kahe kolmandiku sojatoodangust tuleb Brasiiliast ja Ameerika Ühendriikidest. Viimastel aastatel on föderaalvalitsus edendanud sojaoa kasvatamist Saksamaal, suurendades haritavat pinda 1000 hektarilt 2008. aastal 45 000 hektarini 2023. aastal.
Kui 40% valgusisaldusega soja on taimetoitlastele ja veganitele oluline valguallikas, siis suurem osa saagist kasutatakse sojaõli ja sojajahu tootmiseks. Olulised faktid selle kohta on järgmised:
| aasta | Imporditud soja kogus (tonnides) | Saksamaal toodetud sojakogus (tonnides) |
|---|---|---|
| 2022. aasta | 3,4 miljonit | 122 000 |
| 2008 | Muna kehtivus | 1000 |
| 2023. aasta | Muna kehtivus | 45 000 |
Kokkuvõttes võib öelda, et kaunviljad, nagu soja, on olulised mitte ainult loomade toitumises, vaid üha enam ka inimtoiduks. Tarbijad saavad aidata vähendada oma keskkonnajalajälge teadlike otsuste kaudu, näiteks valides mitte-GMO tooteid. Sellised üritused nagu "Alb Protein Plant Day" on olulised, et harida põllumehi kaunviljade kasvatamise eeliste ja väljakutsete osas ning edendada säästvat põllumajandust.