Majandus Rems-Murri linnaosas: optimism vaatamata suurele ebakindlusele!

Majandus Rems-Murri linnaosas: optimism vaatamata suurele ebakindlusele!

Rems-Murri kaubandus-tööstuskoja (IHK) teatel näitab Rems-Murri piirkonna majanduslik olukord esialgseid esialgseid paranemise märke. Viimase majandusuuringu järgi on näha positiivseid signaale, kuigi uuringus osales vaid väike osa kohalikest ettevõtetest. Sellele vaatamata on globaalsest majandusolukorrast tingitud ebakindlus endiselt laialt levinud. Tarbijad näitavad üles suhteliselt head kulutamistuju, kuid see piirdub väiksemate väljaminekutega, nt ZVW teatab.

Uuringu tulemused näitavad, et kuigi paljud ettevõtted ei tegutse enam akuutses kriisirežiimis, seisavad nad siiski silmitsi suurte väljakutsetega. Kõrge inflatsioon, energia- ja toorainehindade tõus ning kallid tööjõukulud avaldavad ettevõtetele survet. Praeguste andmete järgi hindab oma äriseisu heaks 43,5% küsitletud ettevõtetest, mis on peaaegu sama, mis aasta alguses. 38,9% ütles, et on rahul, samas kui 17,6% teatas, et olukord on halb. Majandusuuringu üldine saldo langes 5,8 punkti võrra 25,9 punktile, mis toob esile ebakindlad tingimused BKZ näitab.

Ebakindlus ja väljakutsed

Vaatamata tööstuse positiivsele meeleolule näitavad kaubandus- ja teenindussektor aeglustumist. Eelkõige ehitussektor on märgatavalt halvenenud. Ettevõtted töötasid stabiilselt läbi talve, olulist rolli mängisid nii ettevõtete kui ka valitsuse toetus. Madalad temperatuurid aitasid kaasa ka stabiilsusele.

Ettevõtete peamiseks riskiks on oskustööliste nappus. Kaks kolmandikku küsitletud ettevõtetest peavad seda oluliseks majandusarengu teguriks. Kvalifitseeritud oskustööliste sisserännet kritiseeritakse kui aeglast. Tööjõukulude tõus ja inflatsiooniga seotud kollektiivlepingud koormavad jätkuvalt ettevõtteid. Positiivne on aga see, et kõrgete energiakulude riskihinnang on langenud. BKZ teatab, et langus 71,5%-lt 55,4%-le võib olla optimismi näitaja.

Investeerimiskliima ja ootused

Mure eksporditehingute pärast kasvab, sest 34,4% ettevõtetest eeldab ekspordi kasvu võrreldes 38%ga aasta alguses. 21,1% ootavad langust, mis tekitab muret rahvusvaheliste turutingimuste pärast. Nende negatiivsete prognooside põhjused on erinevad: geopoliitilised riskid, rahvusvaheliste finantsturgude ebastabiilsus, aga ka kõrge inflatsioon ja intressimäärade tõus.

Investeerimiskliima on jätkuvalt ettevaatlik. Vaid 32,1% ettevõtetest plaanib kulutusi suurendada; enamik eeldab, et investeeringud jäävad samaks või vähenevad. Peamised investeeringute ajendid on asendusvajadus, digitaliseerimine ja keskkonnahoid. IHK president Paal rõhutab, et väljakutseks on selge õigusliku ja poliitilise raamistiku puudumine vajalike investeeringute tegemiseks. Ka hõiveootused, eriti jaekaubanduses, näitavad langust, mis võib veelgi mõjutada tööturu edasist arengut.