Kõrgem ringkonnakohus otsustab: Focusil on lubatud müüa arstide pitsereid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Aruanne Müncheni kõrgema piirkonnakohtu otsuse kohta, mis käsitleb Focuse poolt tipparsti pitsatite andmist ja selle õiguslikke tagajärgi.

Bericht über das Urteil des Oberlandesgerichts München zur Vergabe von „Top-Mediziner“-Siegeln durch Focus und dessen rechtliche Implikationen.
Aruanne Müncheni kõrgema piirkonnakohtu otsuse kohta, mis käsitleb Focuse poolt tipparsti pitsatite andmist ja selle õiguslikke tagajärgi.

Kõrgem ringkonnakohus otsustab: Focusil on lubatud müüa arstide pitsereid!

22. mail 2025 otsustas Müncheni kõrgem ringkonnakohus, et ajakiri Focus võib nõuda arstidelt ja kliinikutelt tasu pitsatite "Tipparst" ja "Regioonis soovitatud arst" kasutamise eest. See puudutab muuhulgas Rems-Murri kliinikuid, kes kasutavad neid litsentsitud pitsereid aktiivselt oma peaarstide reklaamimiseks oma kodulehel. Selle lepingu kohaselt maksavad kliinikud Focusele kindlat autoriõiguse tasu, et kasutada pitsereid patsientide pärast konkureerimiseks ja nende kvaliteedi esiletõstmiseks.

Otsus seab aga kahtluse alla auhindade usaldusväärsuse. Müncheni I ringkonnakohus oli varem 13. veebruaril 2023 otsustanud, et Focuse poolt "Arstide pitseri" andmine rikkus eksitava teabe seadust. See on eksitav, kuna pitsati kujundus jätab mulje kui objektiivsest meditsiinitöötajate läbivaatusest, mida tegelikult ei toimu. Arstid saavad pitsat kätte umbes 2000 euro suuruse tasu eest, mis tekitab tarbijates muret raviteenuste tegeliku kvaliteedi pärast.

Eksitav ja tarbijakaitse

Kohus märkis, et tarbijad võisid ekslikult eeldada, et on toimunud erapooletu tervisekontroll, mis aga nii ei olnud. Meditsiiniteenuste kvaliteeti ei saa objektiivselt mõõta ega võrrelda. Need avastused tekitavad küsimusi finantshuvide alusel tasu eest pitsateid väljastavate meediaväljaannete eetiliste standardite kohta. Otsus ei ole veel lõplik ja võib kaasa tuua täiendavaid õiguslikke meetmeid.

Seoses kasvava nõudlusega kvaliteetse meditsiinilise teabe järele, mida on näidanud mitmed kvaliteedimärgistamise algatused, muutub teema veelgi aktuaalsemaks. Praegu ei ole Internetis meditsiinilise teabe hindamiseks ülemaailmset standardit. Sellised algatused nagu Health On the Net Foundation (HON) on rahvusvahelisi standardeid propageerinud alates 1996. aastast, samas kui ELi projekt MedCERTAIN on välja töötanud kolmeastmelise sertifitseerimismudeli.

Kvaliteedistandardite roll

Saksa Meditsiiniinformaatika, Biomeetria ja Epidemioloogia Ühing (GMDS) pakub elektrooniliste väljaannete kvaliteedikriteeriumide kataloogi, samas kui Ameerika Meditsiiniliit (AMA) töötab regulaarselt välja reguleeritavaid kvaliteedikriteeriume. Nende algatuste ühine eesmärk on luua siduvad mehhanismid meditsiinialase teabe kvaliteedi hindamiseks ja märgistamiseks.

Kvaliteedi tagamise olulised komponendid hõlmavad kriteeriumide katalooge, hindamisprotseduure ja sõltumatuid testimisasutusi. Kvaliteetse teabe äratundmisel ja hindamisel on otsustav roll kasutajate meediapädevusel. Teabe kvaliteedi pikaajaliseks tagamiseks on aga vajalik pakkujate vabatahtlik enesekontroll ja eksperthinnang.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõrgema ringkonnakohtu otsus ei tekita küsimusi mitte ainult arstipreemiate otstarbekuse, vaid ka tervishoiusüsteemi üldise läbipaistvuse ja eetika kohta. Meditsiinilise teabe aktsepteeritud standardite väljatöötamine ja selle kvaliteedi hindamine on lähiaastatel otsustava tähtsusega, et mitte kahjustada veelgi patsientide usaldust.

Lisateabe saamiseks lugege aruandeid aadressilt ZVW, LTO ja Meditsiiniline ajakiri.