Võitlus haruldaste muldmetallide pärast: oht Baden-Württembergi tööstusele!

Võitlus haruldaste muldmetallide pärast: oht Baden-Württembergi tööstusele!

Haruldased muldmetallid on kaasaegses tööstuses hädavajalikud ja neil on keskne roll paljude tehnoloogiate tootmisel, eriti laserite, mobiiltelefonide, elektriautode, aga ka tuuleturbiinide ja päikesesüsteemide valmistamisel. Tänapäeval sõltuvad paljud Baden-Württembergi ettevõtted, nagu Trumpf Ditzingenis ja Stöber Antriebstechnik Pforzheimis, nendest toorainetest suuresti. Hiina on peamine tarnija, kuna riik töötleb üle 90% kogu maailmas toodetud haruldastest muldmetallidest ja vastutab umbes 60% ülemaailmsest kaevandamisest. See sõltuvus muutub üha kriitilisemaks, eriti praeguse Hiina ja USA vahelise kaubanduskonflikti kontekstis, mis avaldab mõju ka Euroopa tööstusele. Nagu SWR teatab, käsitletakse seda probleemi eelseisval G7 tippkohtumisel Kanadas, kus paljud riigid on mures haruldaste muldmetallide tulevase kättesaadavuse pärast.

Mõiste "haruldased muldmetallid" hõlmab 17 metallilist elementi, sealhulgas tseerium, lantaan, neodüüm ja ütrium. Nende materjalide oluline roll tööstuses on vaieldamatu, kuna need on kaasaegsete tehnoloogiate arendamiseks üliolulised. Näiteks Trumpf nõuab oma lasersüsteemide jaoks haruldastest muldmetallidest valmistatud laserkristalle ja Stöber Antriebstechnik sõltub eriti neodüümist. Kaubandusvaidluse tõttu on sellised ettevõtted nagu Stöber juba kogenud tarneviivitusi, mis võivad nende tootmisprotsesse ohtu seada. Stöberi hinnangul võib täielik tarnepeatus seada ohtu kuni 30% müügist.

Hiina mõju ja uued regulatsioonid

Hiina valitsus on välja andnud uued eeskirjad haruldaste muldmetallide kaevandamiseks ja kasutamiseks, mis peaksid jõustuma 1. oktoobril 2024. Peaminister Li Qiang allkirjastas määruse, mille kohaselt peavad ressursid kuuluma riigile ning neid kaevandavad või töötlevad ettevõtted peavad looma jälgimissüsteemi. Selle põhjuseks on suurenenud nõudlus haruldaste muldmetallide järele, mis prognoositakse ja võib ülemaailmset nõudlust veelgi suurendada. Uute määruste kohaselt kontrollitakse ka kaevandamist, et kasutada ressursse hoolikalt ja minimeerida keskkonnamõjusid, näiteks toksilise muda teket.

Tagesschau andmetel hangib Saksa tööstus umbes kaks kolmandikku oma haruldastest muldmetallidest Hiinast. See sõltuvus kätkeb endas ka riske, sest Hiina on juba 2022. aastal kehtestanud piirangud muude kriitiliste toorainete nagu germaaniumi ja galliumi ekspordile, mida kasutatakse peamiselt kiibitööstuses. Sageli tehakse seda riigi julgeolekuhuvidele viidates.

Taaskasutus ja tulevikuväljavaated

Teine aspekt, millega ettevõtted nagu Stöber tegelevad, on vajadus suurendada haruldaste muldmetallide ringlussevõtu määra. Praegu on see üsna madal ning taaskasutusprotsess ise on keskkonnale kahjulik ja aeganõudev. Stöber kutsub üles tegema tihedat koostööd poliitika, teaduse ja tööstuse vahel, et töötada välja tõhusamad ja jätkusuutlikumad lahendused. Trumpf järgib ka “kahepoolset strateegiat”: ühelt poolt soovib ettevõte säilitada olemasolevaid suhteid Hiinaga ja teisalt otsida alternatiivseid jaekette, et kaitsta end võimalike tulevaste tarnekitsaste eest.

G7 tippkohtumise ja Hiina uute eeskirjadega on haruldaste muldmetallide turu tulevik ohus. Eksperdid hoiatavad juba, et Hiina ekspordi peatamise korral võivad tarned kesta vaid paar nädalat. Surve tööstusele Saksamaal ja Euroopas kasvab, et vabaneda sellest praegusest sõltuvusest ja töötada välja oma strateegiad, et tagada jätkusuutlikult nende ülioluliste toorainete kättesaadavus.