Kliimakriis: kuidas kaitsta oma maja üleujutusohu eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Main-Tauberi piirkond on üleujutustest tõsiselt mõjutatud. Eksperdid hoiatavad äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud kahju suurenemise eest.

Main-Tauber-Kreis ist stark von Hochwasser betroffen. Experten warnen vor steigenden Schäden durch extreme Wetterereignisse.
Main-Tauberi piirkond on üleujutustest tõsiselt mõjutatud. Eksperdid hoiatavad äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud kahju suurenemise eest.

Kliimakriis: kuidas kaitsta oma maja üleujutusohu eest!

25. mail 2025 muutub arutelu kliimamuutuste ja selle laastavate tagajärgede üle Saksamaal üha pakilisemaks. Oluline aspekt on äärmuslike ilmastikunähtuste tekitatud kahju. Viimased teated näitasid, et 2024. aasta juunis Baieris ja Baden-Württembergis toimunud üleujutus oli lähimineviku üks rängemaid üleujutusi, mille kahju ulatus üle 4,1 miljardi euro. GDV hinnangul on kindlustuskahjud ligikaudu 2 miljardit eurot, mis rõhutab vajadust riskide vähendamise meetmete järele, kuna kliimamuutused muutuvad üha märgatavamaks. Vastavalt [t-online.de](https://www.t-online.de/region/stuttgart/id_100738752/extremwetter-wie-haeuser-jetzt-sicherer- Werden.html) on umbes 55 000 enam kui kolmest miljonist Baden-Württembergi aadressist ohustatud.

Eelkõige on Rastatti piirkond, Main-Tauberi piirkond ja Rems-Murri piirkond üks enim mõjutatud piirkondi. GDV peadirektori asetäitja Anja Käfer-Rohrbach hoiatas, et kui me ei võta sihipäraseid meetmeid kliimamuutuste tagajärgede vastu, peame tulevikus ootama selliste looduskatastroofide sagenemist. Seetõttu pakub GDV riski hindamiseks tasuta üleujutuste kontrolli.

Kliimamuutustest tulenevad kasvavad riskid

Kliimamuutused põhjustavad looduskatastroofe üha sagedamini mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. 2023. aasta loodusõnnetuste aruanne toob välja, et loodusõnnetuste tekitatud kahju vara- ja mootorsõidukikindlustuses ulatus ainuüksi 2023. aastal juba 5,6 miljardi euroni. See näitab hirmutavat arengut, mis viitab ka ühiskonna ebapiisavale ettevalmistusele sellisteks ekstreemseteks sündmusteks, nagu teatab GDV.

GDV peadirektor Jörg Asmussen rõhutab tungivat vajadust julgete meetmete järele, et kohaneda muutuvate kliimatingimustega. Põhjalikus andmekogus, mida saab kasutada ka kliimauuringute jaoks, näitab aruanne, et kliimamuutuste mõjudest tulenev kahju on 2050. aastaks eeldatavasti vähemalt kaks korda suurem. Keskendutakse äärmuslikele ilmastikunähtustele nagu tugev vihm, üleujutused, tormid, rahe ja tulekahjud. Vajadus tegutseda on selge, isegi kui Saksamaal on loodusõnnetuste vastu kindlustatud vaid umbes iga teine ​​hoone.

Olulised kaitsemeetmed

Arhitektid nagu Sven Haustein annavad nõu, kuidas majaomanikud saaksid oma hooneid üleujutuste ja muude looduskatastroofide tagajärgede eest kaitsta. Tuleb märkida, et paljud omanikud loodavad ekslikult ainult oma hoonekindlustusele ilma täiendavaid kaitsemeetmeid võtmata. Baden-Württembergis on kindlustatud hoonete osakaal 94 protsenti, kuid sama oluline on aktiivne riskide vähendamine sobivate struktuursete meetmete abil.

Tulevaste üleujutuste tekitatud kahjude minimeerimiseks nõuavad kindlustusandjad koguni ehituskeelu üleujutusaladel. See näitab, kui tõsine on olukord ja kui oluline on võtta nii ennetavaid meetmeid kui ka tõsta teadlikkust kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ühiskonnas tervikuna.

Käimasolev arutelu kliimamuutuste tagajärgede üle teeb selgeks, et meie infrastruktuuri ja hoonete pikaajalise ohutuse tagamiseks on vaja terviklikku strateegiat. Kliimamuutustega seotud väljakutseid saab lahendada ainult sihipäraste meetmete ja elanikkonna suurema teadlikkuse abil.

2023. aasta loodusõnnetuste aruanne avaldatakse samuti igal aastal ja see annab põhjalikud andmed loodusõnnetuste põhjustatud kahjude kohta. See on mõeldud ühiskonnale oluliseks teabeallikaks, et olla riskideks paremini valmis ja neist vajalikke meetmeid tuletada. Lisateavet leiate GDV ametlikult veebisaidilt.