Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid: mis on selle taga?

Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid: mis on selle taga?

Reutersi instituudi digitaaluudiste aruanne 2025 näitab murettekitavaid suundumusi selles, kuidas Saksamaa internetikasutajad uudiseid tarbivad. Raporti kohaselt, mille tulemused avaldati Hamburgis 17. juunil 2025, väldib 71% veebikasutajatest aktiivselt uudiseid. See on kasv võrreldes eelmise aasta 69 protsendiga. Selle uudiste vältimise põhjused on keerulised. Keskseks motiiviks on hirm, et uudised avaldavad negatiivset mõju inimese enesetundele; 48% vastanutest tõi selle peamise põhjusena välja.

Eriti märgatav on sõdade ja konfliktide kajastamisest tingitud kurnatus. 39% uudiste vältijatest tunnevad end selliste teadete mahust hämmingus. Meediauurija Julia Behre rõhutab, et uudiste vältimine ei tähenda täielikku hoidumist info neelamisest, vaid sageli on tegemist teemade ja allikate valikulise valikuga.

Demograafilised erinevused uudiste vältimises

Uudiste vältijate käitumine on vanuserühmade lõikes väga erinev. Vanemad inimesed, eriti üle 55-aastased, tunnistavad tõenäolisemalt, et nende arvates on konfliktide kajastamine liiga põhjalik; siin on see 49%. Seevastu nooremad inimesed vanuses 18–24 leiavad sageli, et uudised on nende elu jaoks ebaolulised (19%) või on teadete mahust kurnatud (43%).

Vaatamata nendele uudisteturu suundumustele püsib üldine huvi uudiste vastu stabiilne. 55% Saksamaa täiskasvanud internetikasutajatest tunnevad uudiste vastu suurt huvi ja 91% tarbivad neid rohkem kui kord nädalas, mis on väike tõus võrreldes 89%ga 2024. aastal. Kaasautor Sascha Hölig rõhutab, et uudiste vältimine on sageli tingitud enesekaitse vajadusest vaimse heaolu säilitamiseks.

Usaldage uudisteallikaid

Uuringu tulemused näitavad ka kõrget usaldust uudiste vastu Saksamaal – 45% täiskasvanud internetipopulatsioonist usaldab enamikku uudistest. Avaliku teenuse uudised ning kohalikud ja piirkondlikud ajalehed naudivad suurimat prestiiži. 54% vastanutest tunneb aga ebamugavust tehisintellekti loodud uudiste puhul. Seevastu 34% nõustub uudistega, mis on loodud tehisintellekti toel, kuid peamiselt inimajakirjanike poolt.

Kasutatud uudisteallikate osas näitavad andmed, et sotsiaalmeedial on oluline roll. 66% täiskasvanutest veebis tarbivad uudiseid veebis vähemalt kord nädalas, 33% nimetab peamise allikana sotsiaalmeediat. Sotsiaalsed platvormid on eriti populaarsed 18–24-aastaste seas; siin kasutab 50% seda uudiste jaoks. Olulisemad platvormid on YouTube, WhatsApp ja Facebook, millele järgneb Instagram, mida kasutab regulaarselt 29% noortest.

Vaatamata kasvavale usaldusele teatud uudisteallikate vastu, peab 57% vastanutest TikToki valeuudiste levitamiseks eriti ohtlikuks. Need mured sotsiaalmeedia pärast tugevdavad juba olemasolevaid uudiste vältimise suundumusi.