Piirikontroll ja protestid: plahvatusohtlik olukord Saksa-Poola piiril!

Piirikontroll ja protestid: plahvatusohtlik olukord Saksa-Poola piiril!

Möödunud laupäeval toimus Görlitzi ja Zgorzeleci vahelisel linnasillal meeleavaldus, mille korraldas natsionalistlik aktivist Robert Bąkiewicz. Protest oli suunatud Saksamaa varjupaigapoliitika ja eelkõige varjupaigataotlejate tagasilükkamise vastu, mille föderaalne siseminister Alexander Dobrindt andis 7. mail korralduse. Bąkiewicz nõudis, et sakslastele näidataks, et Poola ei lase end rõhuda. See on osa uuest poliitilisest diskursusest, mida natsionalistlikud rühmitused kasutavad Poola peaministri Donald Tuski ja tema presidendikandidaadi Rafał Trzaskowski vastu tegutsemiseks.

Poola kaudu Saksamaale saabuvate varjupaigataotlejate arv on vähenenud. Poola pitseeris piiri Valgevenega ja peatas varjupaigaõiguse. Selle taustal pikendas Poola parlament varjupaigaõiguse peatamist veel 60 päeva võrra. Ka Saksimaa föderaalpolitsei kinnitab, et ebaseaduslikud sisenemiskatsed on vähenemas. Poola vastas Saksamaa esimestele varjupaigataotlejate tagasilükkamisele, keeldudes lubamast riiki kahte afgaani. Tusk ütles, et on valmis piiri sulgema, kui Saksa võimud soovivad migrante tagasi saata. Seda tehakse viitega EL-i lepingu artiklile 72, mis lubab avaliku julgeoleku säilitamiseks teha erandeid EL-i reeglitest.

Reaktsioonid piirikontrollile

Luksemburgi valitsus on uue piirikontrolli pärast vihane, mis mõjutab oluliselt pendelliiklust. Umbes 50 000 inimest sõidab iga päev Luksemburgi, kus on nüüdseks paigaldatud statsionaarne kontroll. Luksemburg on esitanud Euroopa Komisjonile piirikontrolli vastu vaide. Ka Saksamaa-Prantsuse piiriala linnapead on väljendanud oma rahulolematust kontrolli mõjuga liiklusele. Kaebused Pariisi ja Frankfurdi, Stuttgarti ja Saarbrückeni vaheliste kiirrongide hilinemise kohta sagenevad.

Prantsusmaa siseminister on teinud ettepaneku ühiseks kontrolliks, kuid ei näe varjupaigataotlejate tagasilükkamisele juriidilisi vastuväiteid. Esimese nädala jooksul pärast Dobrindti korraldust saadeti piiril tagasi 739 inimest, sealhulgas 32 varjupaigataotlejat. Austria valitsus ei ole Saksamaa kontrolli tõttu veel ühtegi täiendavat varjupaigataotlust registreerinud ja tundub rahulik. Šveitsis ei toimunud ka edasi-tagasi ümberistumisi. Šveitsi justiitsminister on aga väljendanud rahulolematust Saksamaa teadetega ja plaanib läbirääkimisi Berliinis.

Tagasilükkamise õiguslik alus

Arutelul piirikontrolli üle on ka õiguslik mõju. Siseminister Dobrindt on võimaldanud varjupaigataotlejaid tagasi lükata ja arutatakse, kas migrantide sissevoolu tõttu tuleks välja kuulutada "riiklik hädaolukord". Kantsler Friedrich Merzi süüdistati sellise hädaolukorra väljakuulutamises vääralt, mida ta eitas. Dublini määruse kohaselt tuleb aga varjupaigataotlejad vastutavasse EL-i riiki üle viia keerulises menetluses.

Õigusprofessor Daniel Thym soovitab arutelus mitte kasutada mõistet “hädaolukord”, vaid käsitleda seda pigem “erandina”. Ta rõhutab, et kantsleri ametlik avaldus ei ole tagasilükkamiste läbiviimiseks vajalik. Poliitilistes debattides sai selgeks ka see, et haavatavad rühmad, nagu rasedad naised, lapsed ja haiged, tuleks tagasilükkamisest vabastada.

Üldiselt näitavad praegused arengud, kui keeruline on ELi varjupaiga- ja rändepoliitika, eriti mis puudutab õigusraamistikku ja mõju naaberriikidele. Olukord on endiselt pingeline, kuna Saksa kontrollid on jätkuvalt pealkirjades.