Meisterjuuksur Maria Tamm: Lõikused ja seiklused 16 riigis!

Meisterjuuksur Maria Tamm: Lõikused ja seiklused 16 riigis!

Meisterjuuksur Maria Tamm võttis eelmisel aastal ette muljetavaldava teekonna läbi 16 erineva riigi, et elada välja oma kire juuksuritöö vastu. Oma seikluste ajal lõikas ta mitte ainult oma mehe juukseid, vaid ka arvukalt teisi inimesi. Kultuuriliste soengute mitmekesisusest muljet avaldades sai ta San Blasi saartel ahaa-hetke, kui lõikas austraallanna pika bobi. Tamm mõistis, et tema töö on universaalne ja tal on selle vastu uus hinnang.

2024. aasta märtsis koos abikaasaga alustatud reisidel võttis Tamm kaasa käärid ja kammi ning sai inspiratsiooni rahvusvahelistest juuksurikultuuridest, sealhulgas Taiwanist ja Jaapanist. Jamaical õppis ta rastapatside valmistamise kunsti. Need kogemused ei avanud talle mitte ainult uksi erinevatesse salongidesse, vaid võimaldasid tal ka sügavamalt mõtiskleda väljakutsete üle, millega teiste riikide käsitöölised silmitsi seisavad. Tamm plaanib oma salongi Sonnebornis tervitava õhkkonna loomiseks ümber kujundada ja ta tegeleb Hollandis juuksurina teise elu loomisega. Tema eesmärk on julgustada noori ja näidata neile, et neid on igal pool vaja.

Rastad ja nende kultuuriline tähtsus

Arutelu rastapatside üle viib meid praeguse konfliktini kliimaaktivismi areenil. Hannoveri kunstnik Ronja Maltzahn kutsuti aktivistide rühmitusest “Fridays for Future” välja, sest ta kannab rastapatse. Kohalik seltskond põhjendas seda otsust kultuurilise omastamise süüdistamisega ja nentis, et rastapatsidega valge inimese laval on lubamatu. See põhjustas kohaliku grupi avalikkuse pahameele ja negatiivsete arvustuste laine.

Rastad omavad sügavat ajaloolist tähendust, mis ei ulatu mitte ainult Rastafari liikumiseni, vaid tähistab ka valgete iluideaalidest eristumist ja reaktsiooni mustanahaliste rõhumisele. Kriitikud väidavad, et valged inimesed, kes kannavad rastapatse, omastavad osa kultuurist, ilma et nad oleksid kogenud sellega kaasnevaid võitlusi ja kannatusi.

• Dreadlocks gelten als Zeichen gegen Kolonialismus und Unterdrückung.
• Die Rastafari-Bewegung hat zur weltweiten Verbreitung von Dreadlocks beigetragen.
• Der Begriff „Dread“ leitet sich vom englischen Wort für „Furcht“ ab.

Ronja Maltzahn aga rõhutas ühes videos, et tema bändi kultuuritaust on mitmekesine ning nad on pühendunud sallivusele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Vaatamata vaidlustele soovib ta jääda dialoogi kliimaaktivistidega, kuna neil on sarnased eesmärgid. Ajakirjanik ja etnoloog Maimouna Jah lisas, et rastapatsid ei viita eelkõige Indiast pärit orjastatud inimeste ajaloole, vaid esindavad pigem Jamaicalt pärit rastafari soengutraditsiooni. Kultuuri omastamise küsimus on endiselt keeruline ja nõuab nüansirikast arutelu.

Meediadebatt Maltzahni kutsumata jätmise üle peegeldab laiemaid sotsiaalseid hirme. Seda tajutakse katsena diskrediteerida liikumist Fridays for Future, mille taustal on mure muutuvate sotsiaalsete võimusuhete pärast. Need hirmud on sama intensiivsusega kui nende ühiskondade hirmud sõja ees.

Maria Tamme ja Ronja Maltzahni kogetud rastapatside ja juuksuriameti erinevad tahud näitavad meile, kui sügavalt on põimunud kultuur, identiteet ja ühiskond.