Putini puhvertsoon: Ukraina kaitseb end agressiivsete nõudmiste eest!

Putini puhvertsoon: Ukraina kaitseb end agressiivsete nõudmiste eest!

Ukraina välisminister Andri Sybiha võttis täna Vladimir Putini hiljutiste avalduste suhtes selge seisukoha. Ta oli teatanud puhvertsooni loomisest Ukraina piirile, mida Sybiha taunis kui rahupüüdluste agressiivset tagasilükkamist. Ukraina minister näeb Putinit käimasoleva konflikti peamise põhjusena ja teeb Venemaa presidendile selgeks, et tema plaan ei ole teostatav. See eitamine tuleneb kasvavatest pingetest piiril ja teadetest mõlema poole sõjalisest tegevusest.

Putin ise ütles, et Venemaa relvajõud suruvad aktiivselt maha vaenlase tulepunkte, avaldamata siiski detaile soovitud turvatsooni täpse asukoha või ulatuse kohta. Ta teatas nendest meetmetest pärast Kurski oblasti visiiti. Nagu märkis Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tychyi, oleks puhvertsoon parem kehtestada Venemaa territooriumil. Samal ajal väidab president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina väed jätkavad positsioonide hoidmist Kurskis ja naaberriigis Belgorodi piirkonnas.

Praegune konfliktolukord

Olukord piiril on pingeline. Venemaa teatab Ukraina raketirünnakust Kurski oblastis Lgovi väikelinnale, milles sai vigastada 16 tsiviilisikut, kellest neli on raskes seisundis. Ka Lipetski oblastis sai kaheksa inimest vigastada allatulistatud Ukraina droonilt alla kukkunud rusude tõttu. Venemaa piirialadel Kurskis, Belgorodis ja Brjanskis on Belgorodi kuberner juba välja kuulutanud pingelise olukorra tõttu eriolukorra, mis viitab Ukraina mürskude tõsistele tagajärgedele.

Zelenski, kes teatab jätkuvalt Ukraina armee edasitungist, on rõhutanud, et Ukraina üksused Kurski oblastis on tegelikult edasi liikunud ühe kuni kahe kilomeetri võrra. Sellele vaidleb aga vastu Venemaa pool, kes väidab, et Ukraina rünnakud on peatatud. Ukraina pealetung selles piirkonnas algas 6. augustil ja saavutatud maastiku kohta on erinevaid andmeid. Kui Zelenskyy omab kontrolli 74 linna üle, siis kuberner räägib 28 okupeeritud linnast.

Rahvusvahelised reaktsioonid

Lisaks sõjalisele tegevusele jälgivad G7 rahandusministrid tähelepanelikult arenguid. Nad kavatsevad suurendada survet Venemaale, kui Moskva ei nõustu relvarahuga. Selles kontekstis kaalutakse ka sanktsioonide karmistamist. Zelenski on korduvalt rõhutanud, et Ukraina ei ole huvitatud sõja pikendamisest. Ta näib olevat valmis astuma samme relvarahu poole, kuid ilma Venemaa märkimisväärse valmisolekuta on see ebakindel väljavaade.

Lõpetuseks rõhutas Tychyj, et Ukraina pealetung ei ole suunatud Venemaa territooriumi annekteerimisele, vaid keskendub pigem puhvertsooni loomisele, et kaitsta oma elanikkonda. President Putin seevastu on andnud korralduse töötada välja võitlusest mõjutatud piirialade ülesehitamise programm, rõhutades praegusi väljakutseid ja stabiilsuse vajadust nendes piirkondades. Üksikasjaliku teabe ja analüüsi saamiseks vaadake aruandlust LKZ ja Berliini ajaleht.