Surmav droonirünnak Harkivis: lapsed vigastatute seas!

Surmav droonirünnak Harkivis: lapsed vigastatute seas!

2025. aasta 11. juuni öösel toimus Harkivile järjekordne Venemaa droonirünnak, milles hukkus vähemalt kaks inimest ja veel kümneid sai vigastada. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul oli 37 vigastatu seas viis last. Rünnak põhjustas märkimisväärset kahju kodudele ja põhjustas piirkonnas ulatusliku tulekahju. Ukraina uudisteportaal RBK-Ukraine teatas, et rünnak said tugevalt kannatada ka ettevõtete hooned. Venemaa piiri lähedal asuv Harkiv on selliste rünnakute sagedane sihtmärk, mis on osa enam kui kolm aastat kestnud sõjast, mida Venemaa peab Ukraina vastu. Need rünnakud ei põhjusta mitte ainult inimkannatusi, vaid hävitavad ka olulise infrastruktuuri.

Viimane rünnak Harkivis järgneb ühele kõige laastavamale rünnakule pärast sõja algust, mis leidis aset vaid mõni päev varem ja nõudis samuti palju inimohvreid. Samal ajal kui olukord kohapeal on jätkuvalt pingeline, intensiivistab Venemaa oma õhulööke Ukraina erinevatele linnadele, sealhulgas Kiievile, Dniprole, Tšernihivile ja Odessale. Ukraina president Volodymyr Zelensky teatas värskes raportis, et viimastel löögioperatsioonidel kasutati 315 drooni ja seitset raketti, millest Ukraina õhuvägi püüdis kinni 284 drooni ja kõik raketid.

Rahvusvahelised reaktsioonid

Rünnakute eskaleerumine on esile kutsunud ka rahvusvahelisi reaktsioone. Kantsler Friedrich Merz mõistis Venemaa rünnakud hukka kui "kõige tõsisemad sõjakuriteod" ja kirjeldas neid kui suunatud terrorit tsiviilelanikkonna vastu. Sellega seoses on president Zelenski taas nõudnud Venemaa nafta hinnalae vähendamist poole võrra, 30 dollarile barreli kohta, et panna Venemaa majandussurve alla ja julgustada läbirääkimistega lahendust. Praegu on see ülempiir 60 dollarit, kuid Zelenski rõhutab, et ainult oluline vähendamine võib Venemaa käitumist tõsiselt mõjutada.

Zelenski tänas Euroopa Komisjoni tähelepanu eest energia- ja pangandussektorile kavandatavates uutes Venemaa-vastastes sanktsioonides. Küll aga oli ta kriitiline käimasolevate kompromissiläbirääkimiste suhtes, mis tema hinnangul võivad rahu edasi lükata. Käimasolevad õhurünnakud, eriti tugevad rünnakud Kiievi vastu, näitavad rahvusvahelise sekkumise kiireloomulisust ja vajadust saavutada Ukrainas jätkusuutlik rahu.

Selle pingelise olukorra keskel on humanitaarolukord rünnakutest mõjutatud piirkondades endiselt kriitiline. On oluline, et rahvusvaheline üldsus teeks koostööd, et aidata selle agressiooni ohvreid ja taotleda püsivat rahu.