Investeeringutõus: koalitsioon plaanib ettevõtetele maksusoodustusi!

Investeeringutõus: koalitsioon plaanib ettevõtetele maksusoodustusi!

Föderaalvalitsus kavandab Saksamaal investeerimiskliima parandamiseks hädasti vajalikku leevendust majandusele. Tulevase koalitsioonikomisjoni raames arutati nn investeeringute võimendaja kasutuselevõttu, mis hõlmab muuhulgas ka ettevõtete amortisatsiooni vähenemist. Sellega tahetakse julgustada ettevõtteid rohkem investeerima uutesse süsteemidesse, kuna paljud ettevõtted on seni olnud investeeringute suhtes kõhklevad.

Arutelude positiivset meeleolu tõstis esile keskkomitee liige Friedrich Merz. Üheteistkümneliikmeline – kümme meest ja üks naine – koalitsioonikomisjon koguneb edaspidi vähemalt kord kuus, et arutada põhimõttelisi poliitilisi küsimusi. See on aga juba vallandanud kriitika ebaadekvaatse soo esindatuse kohta, mida peetakse poliitilisel maastikul üha enam probleemiks.

Üksikasjad uute maksupoliitika määruste kohta

Ettevõtte maksustamise osas oli 2025. aasta aprillis avaldatud CDU/CSU ja SPD koalitsioonileppes kirjas, et plaanis on maksude ümberkorraldus. See näeb ette ettevõtte tulumaksu järk-järgulist langetamist ühe protsendipunkti võrra alates 1. jaanuarist 2028. Ettevõtte tulumaks on praegu 15% ja pikemas perspektiivis peaks see langema 10%-ni. On vastuoluline, kas ja kuidas need kavandatavad maksukärped liidunõukogus enamuse leiavad.

Lisaks kavatsetakse aastatel 2025–2027 kehtestada seadmete investeeringutele kahanev bilansiline amortisatsioonimäär 30%. Selle meetme eesmärk on parandada eelkõige ettevõtete maksuraamistikku. Kehtiv bilansikulumi kahanemise regulatsioon kaotab kehtivuse 2024. aasta lõpus, mis suurendab vajadust kiireks rakendamiseks.

Majandusvisioon ja väljakutsed

Koalitsioonileppe “Vastutus Saksamaa eest” eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja kasvav majandus. Selle saavutamiseks on kavandatud ulatuslikud avaliku sektori investeeringud infrastruktuuri, kaitsesse ja julgeolekusse. Erilist rõhku pannakse vajadusele tugevdada usaldust riigi suutlikkuse vastu ülemaailmsete kriiside, nagu COVID-19 pandeemia, energiahinna šokk ja Ukraina konflikt, tingimustes.

Plaanides on ka struktuurireformide läbiviimine majanduskasvu kiirendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Lähenemise osaks on ka meetmed teadustegevuse maksutoetuse suurendamiseks ning riski- ja kasvukapitali tingimuste parandamiseks. Lisaks on kavas luua 500 miljardi euro suurune erifond investeeringute mahajäämuse vähendamiseks.

Samuti on eesmärgiks alandada elektrihindu, et luua usaldusväärne raamistik tulevasteks investeeringuteks. Kavandatav tulevikufond, mille suurust tahetakse 2030. aastaks suurendada 10 miljardi euroni, on järjekordne vahend erasektori kasvu rahastamise tugevdamiseks ja uuenduste edendamiseks võtmetehnoloogiates, nagu tehisintellekt ja biotehnoloogia. Need kõikehõlmavad meetmed ei ole mõeldud mitte ainult praeguste majandusprobleemide ületamiseks, vaid ka tulevase kasvu aluse panemiseks.

Praegune ebakindlus maailmakaubanduses ja tariifide tõus võivad aga jätkuvalt mõjutada majandusarengut, mistõttu on vajalik otsustatud meetmete hoolikas rakendamine.