Korntal-Münchingen: Varjupaigataotlejad valves 80 senti tunnis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Korntal-Münchingen kaalub 80-sendiseid töökohti varjupaigataotlejatele, et edendada integratsiooni ja igapäevast ülesehitust. Arutelu sissetulekute ja töötingimuste üle.

Korntal-Münchingen erwägt 80-Cent-Jobs für Asylbewerber zur Förderung von Integration und Tagesstruktur. Debatte um Verdienst und Arbeitsbedingungen.
Korntal-Münchingen kaalub 80-sendiseid töökohti varjupaigataotlejatele, et edendada integratsiooni ja igapäevast ülesehitust. Arutelu sissetulekute ja töötingimuste üle.

Korntal-Münchingen: Varjupaigataotlejad valves 80 senti tunnis!

Korntal-Münchingeni linnas arutletakse pagulastele lihttöökohtade pakkumise üle. CDU parlamendirühma pakutud ettepanek näeb ette, et varjupaigataotlejad töötavad 80 senti tunnis. See ettepanek võeti kohalikus volikogus üksmeelselt vastu ja linnavalitsusele tehti ülesandeks uurida pagulaste töölevõtmise võimalusi vastavalt varjupaigataotlejate hüvitiste seadusele. CDU parlamendirühma juht Oliver Nauth ütles, et sellised tööülesanded võivad edendada varjupaigataotlejate igapäevast ülesehitust, keelele juurdepääsu ning integratsiooni ja osalemist. Algatus meenutab sarnaseid meetmeid Kornwestheimis ja Freiberg am Neckaris, kus sarnaseid mudeleid on juba rakendatud, et võimaldada pagulastel ühiskonnaelus osaleda, saades samal ajal minimaalset tasu.

Varjupaigataotlejate hüvitiste seadus näeb sellised töövõimalused ette neile, kes on töövõimelised, kuid kellel ei ole õigust toetustele. See tagab, et pagulasi saab kohustada kasutama mittetulunduslikke töövõimalusi. Kuigi CDU algatus on leidnud laialdast toetust, on ka kriitilisi hääli. Korntal-Münchingeni roheliste partei fraktsiooni juht Harald Wagner kirjeldab 80-sendist tunnipalka „väärikaks” ja nõuab sobivamat tasu. Lisaks kutsub ta üles muutma pagulastele suunatud tegevusi mitmekesisemaks.

Kriitika ja toetus

Arvamused selliste tööpakkumiste kohta jagunevad kaheks. Vabade Valijate juht Marianne Neuffer näeb asüülitaotlejate töövõimalust positiivsena ja näeb seda integratsioonivõimalusena. Linnapea Alexander Noak on juba kinnitanud linnavalitsuse esialgseid kaalutlusi selles küsimuses. Kornwestheimi ja Freibergi lähenemisviisid on viinud selleni, et ka Ludwigsburgi piirkonna administratsioon soovib tegutseda ja kavatseb julgustada varjupaigataotlejaid piirkonnas tööle asuma. Üle 3000 piirkonna inimese saab varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse alusel hüvitisi, kellest enam kui 1000 on potentsiaalselt kõlblikud sellistele töövõimalustele.

Saksamaal muutub arutelu varjupaigataotlejate töökohustuse üle üha vastuolulisemaks. Kui föderaalne tööminister Hubertus Heil peab kohustusliku töö võimalust teatud tingimustel kasulikuks, siis SPD juht Saskia Esken lükkab selle tagasi ja viitab pikaajaliste töötute jaoks ebaõnnestunud meetmetele. Kohustusliku töö kriitikud, nagu inimõigusorganisatsioon Pro Asyl, peavad seda ekspluateerivaks praktikaks ja hoiatavad võimalike ebainimlike tagajärgede eest. Samal ajal on äsja saabunud pagulaste juurdepääs Saksamaa tööturule suure surve all. Reeglina lubatakse varjupaigataotlejatel tööle asuda alles kolme kuu pärast, vastuvõtukeskustes aga ka üheksa kuu pärast.

Arutelu varjupaigataotlejate tööle asumise õigusraamistiku ja eetiliste aspektide üle on jätkuvalt pingeline. Kui rääkida võimalikust üleminekust kohustuslikule tööle, siis liidumaade ja omavalitsuste vahel võib täheldada erinevusi, mis tekitavad nii toetust kui ka vastuseisu. Korntal-Münchingeni olukord on selle keerulise probleemi näide.