Perepoliitika üleminekul: miks vanemad tunnevad rohkem tähendust, kuid vähem rahulolu

Perepoliitika üleminekul: miks vanemad tunnevad rohkem tähendust, kuid vähem rahulolu

Praegune arutelu perepoliitika üle Saksamaal ja Rootsis näitab, kui erinevad on lähenemised vanemate toetamisele. Skandinaavia valitsused, eriti Rootsis, on pidevalt pühendunud vanemate koormuse leevendamisele nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Neid jõupingutusi vaadeldakse alati võrdõiguslikkuse vaatenurgast, nagu teatab Bietigheimer Zeitung.

Positiivsed arengud ilmnevad ulatuslikust uuringust, mis on oluline ka Saksamaa poliitika jaoks. Eelkõige pälvis Saksamaa perepoliitika edusammude rahvusvahelise tunnustuse 2000. aastate lõpus, eelkõige lastehoiu laiendamise ja vanematoetuse kehtestamise kaudu. Sellegipoolest ei ole Hudde-suguste ekspertide sõnul Saksamaa perepoliitika praegust hoogu enam märgata. See tingimus sunnib paljusid inimesi vaatamata lapsevanemaks olemise väljakutsetele leidma oma rollile tähenduse.

Võrdlus Rootsiga

Rootsi muutis rasedus- ja sünnitustoetusena tuntud Moderskapspenningi vanemakindlustuseks juba 1974. aastal, andes riigile perepoliitikas teerajaja staatuse. 1978. aastal käivitati uuenduslik plakatikampaania, et julgustada mehi lapsehoolduspuhkust taotlema. Tõstja Lennart “Hoa-Hoa” Dahlgren reklaamifiguurina oli mõeldud eeskujude teadlikkuse muutumise edendamiseks. Eriti tähelepanuväärne on see, et vaatamata kampaaniale ei võtnud Dahlgren ise lapsehoolduspuhkust, mis näitab, kui aeglaselt võivad sotsiaalsed normid muutuda, nagu näitab Süddeutsche Zeitung4litting-19ttensp.

Rootsi poliitika näitab, et sellised stiimulid võivad tuua kaasa poliitilisi muutusi ühiskondlikes ootustes. Peresõbralike seaduste kehtestamine toob sageli kaasa ka soolise võrdõiguslikkuse suurenemise ja muudab aja jooksul käitumisnorme.

Saksamaa poliitika võrdluseks

Võrreldes Rootsiga ei läinud Saksamaa perepoliitikal [Friedrich Eberti fondi] avaldatud uurimuses (https://www.fachportal-paedagogik.de/literatur/vollanzeige.html?FId=3060720) kuigi hästi. Uuringus võrreldakse perepoliitikat võrdsuspoliitika vaatenurgast Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Rootsis. Selgub, et kõige ebasoodsamad tingimused on Saksamaal, Rootsi ja Prantsusmaa pakuvad aga palju paremaid tingimusi.

Arutelu pereküsimuste üle mõjutab eelkõige isade kaasatus perekonda ja elustiilide mitmekesistamine. Saksamaal on eesmärk saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal, kuid jääb üle loota, et poliitilised otsustajad tunnevad innustust vajalike reformide algatamiseks.

Üldiselt on ühiskonnas muutumas mentaliteet, milles paljud vanemad otsivad oma rollile tähendust ja kuuluvust. Perepoliitika peab sellele reageerima, et pakkuda peredele väärilist tuge.