Kaltenborni kloostrist pärit hõbemündid: tunnistajad tormistest aegadest!

Kaltenborni kloostrist pärit hõbemündid: tunnistajad tormistest aegadest!

9. juunil 2025 avatakse Riiklikus Muinasajamuuseumis Halles (Saale) oluline näitus, mis käsitleb Allstedti lähedal asuva endise Kaltenborni kloostri rolli. Alates 28. juunist saab seal näha hõbemünte, mis on pärit sellest kloostrist. Need mündileiud on osa kabinetinäitusest "Kloostrid. Röövitud. Talupoegade ülestõusude segaduses", mis kestab kuni 30. novembrini 2025. Näitus on osa detsentraliseeritud riiklikust näitusest "Õiglus 1525", mida toetavad Kultuuri- ja Meedialiidu valitsus (BKM) ja Saxony-Anhalti osariik. Zeit sõnul kirjeldas osariigi arheoloog Harald Meller leide kui olulisi kloostri ajaloo tunnistajaid ja annab ülevaate kloostri kogukonna igapäevaelust.

Näitusel eksponeeritavate müntide hulka kuuluvad õõnsad pennid, pfennigid ja groschenid, mis on vermitud Kesk-Saksamaal aastatel 1190–1513. Nende päritolu ulatub Naumburgist ja Saalfeldist kuni Böömimaa ja Nürnbergini. Neid kasutati erinevatel eesmärkidel, näiteks palgatöötajate maksmiseks ja kohalikel turgudel ostmiseks, mis rõhutab kloostri majanduslikku tähtsust. Lisaks suutsid arheoloogid Kaltenbornis väljakaevamistel leida vasest sente, mida keskajal kasutati raamatupidamise abivahendina.

Kaltenborni klooster ajaloolises kontekstis

Kaltenborni klooster asutati 1118. aastal ja kujunes sajandite jooksul jõukaks keskuseks, kus on suured mõisad, sealhulgas viinamarjaistandused, metsad ja veskid, mis ulatuvad Harzi idaosa ja Lõuna-Tüüringi vahel. Ajalooallikad näitavad, et klooster oli augustiinlaste kaanonitest kuni 16. sajandini oluline religioosne ja majanduslik keskus. Kolmelööviline basiilika ehitati 12. sajandi esimesel poolel ja seda laiendati hilisematel aastatel gooti stiilis, enne kui see hävis talurahvasõjas 1525. Arheoloogid on hiljuti avastanud suuri osi kloostri kirikust, millest osa on säilinud kuni kahe meetri kõrguste rusude all. MDR teatab.

Väljakaevamistel on leitud rikkalikke väikeseid leide, sealhulgas münte, raamatutarvikuid, vööpandlaid ja ehteid, mis viitavad kloostri õitsengule selle õitseajal. Kuid juba 15. sajandil ilmnesid elanike seas esimesed rahulolematuse märgid. Talupoegade mässu ajal 1525. aastal rüüstasid lähedalasuvate külade mässulised kloostrikompleksi. Varem olid tekkinud sotsiaalsed pinged, mis lõpuks viisid kloostri hävitamiseni. Juba 1525. aasta aprillis teatasid kaasaegsed tunnistajad rüüstamistest ja laastamistööst, mis sundisid paljusid kloostri liikmeid põgenema. Lõplikult likvideeriti klooster 1538. aastal.

Tulevane näitus Riigimuuseumis ei paku mitte ainult sissevaadet Kaltenborni kloostri materiaalsesse pärandisse, vaid ka keerukasse sotsiaalsesse dünaamikasse ja pingetesse, mis viisid selle tähtsa institutsiooni hävimiseni. Mündid ja muud leiud illustreerivad nii kloostrielu majanduslikke aspekte kui ka väljakutseid, millega kloostrikogukond silmitsi seisis.