Romulus Suur: Kui keiser armastab rohkem kanu kui impeerium!

Romulus Suur: Kui keiser armastab rohkem kanu kui impeerium!

6. juunil 2025 esietendub Heilbronni teater Friedrich Dürrenmatti komöödia “Romulus Suur”. Etendus toimub Suures Majas ja selle lavastab lavastaja Gustav Rueb, kes pälvis tähelepanu hiljuti “Mõttelise mõrvaga”. Valju eluPR Süžee keerleb viimase keisri Romuluse ümber, kes hoolib rohkem oma kanadest kui kokkuvarisemist ähvardava Rooma impeeriumi saatusest.

Oliver Firiti kehastatud Romulust on lavastuses kujutatud absurdikujuna, kes jääb vaatamata germaani vägede ohule passiivseks. Tema plaan tahtlikult oma riik kokku kukkuda on selle loo keskne element. See räägib impeeriumist, mis on lagunemas sisemise korruptsiooni ja valitsejate ebakompetentsuse tõttu, samal ajal kui Romulus tegeleb tühiste asjadega, nagu kanade kasvatamine ja spargliveini joomine.

Tegelased ja nende konfliktid

Dramaatiline lugu hõlmab 5. sajandil pKr aeglaselt kokku varisenud Lääne-Rooma impeeriumi viimaseid päevi. Romulus põlgab Rooma pärandit ja soovib Odoaceri alluvuses olevate germaani hõimude sissetungi, sest tal on vastumeelsus Rooma kultuuri verise ajaloo vastu. Tema naine Julia, keda kehastab Sarah Finkel, üritab teda asjatult tegutsema panna, kuna ta lükkab tagasi töösturi Caesar Rupfi pakkumise, kes investeeriks miljoneid Rooma päästmisse. Tobias Lothi kehastatud Rupf on otsustanud abielluda Romuluse tütre Reaga, et tema raha kasutada.

Teine keskne tegelane on haritud patriits Ämilian, keda mängib Richard Feist, kes naaseb germaanlaste vangistusest ja kehastab Rooma patriotismi vaimu. Paraku satub ta lootusetusse olukorda, kui Romulus otsustab mitte midagi teha. Ka teised nõunikud ja ministrid on sattunud sellesse meeleheitlikku olukorda.

Draama ja asjakohasus

Komöödia käsitleb tõsiseid küsimusi tsivilisatsioonide lagunemise ja juhtide vastutuse kohta. Dürrenmatt kasutab seda ajaloolist lavastust eeskujuks, et mõelda rahvuslusele, autokraatlikele valitsemisvormidele ja riigi vastutusele. Praegused viited on eksimatud ja kutsuvad teid sügavalt mõtisklema oma ühiskonna üle.

Näidendi viimane etendus toimub 15.–16. märtsil 476 ja rikutud keiser Romulus peab lõpuks silmitsi seisma germaani hõimude juhi Odoaceriga. Odoacer mõistab, et hindab Rooma tsivilisatsiooni voorusi. See olukord peegeldab Rooma impeeriumi konflikte ja lagunemist, eriti viimaste Lääne-Rooma valitsejate piiratud valitsemisvõimalusi, kes on lõksus oma tegevusetuse ja absurdsuse sügavustesse, nagu näiteks Vikipeedia ja Vikipeedia kohal.

Lavakujunduse on kujundanud Florian Barth, kostüümikunstnikud aga Juliane Molitor ja Nina Kroschinske. Muusika pärineb Fiete Wachholtzilt ja rikastab lavastust. Koos temaatiliste tahkudega saab “Romulus Suurest” publikule kindlasti kaasahaarava elamuse.