Uuenduslik kuivatustehnoloogia: Seetal on ette valmistatud säästlikuks põllumajanduseks!
Eschenbachi murukuivatusühistu avas oma uue kuivatustrumli, mis töötleb 2000-3000 tonni muru ja maisi.

Uuenduslik kuivatustehnoloogia: Seetal on ette valmistatud säästlikuks põllumajanduseks!
Möödunud laupäeval avas uksed Eschenbachi murukuivatuskooperatiiv, kes kutsus huvilisi uut kuivatustrumlit vaatama. See kaasaegne rajatis, mis asub 82-aastases Grasteri hoones, hakkab sel suvel töötlema 2000–3000 tonni muru ja maisi. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt ei luba mitte ainult kuivatusprotsessi täiustamist, vaid aitab aktiivselt kaasa ka CO2 emissiooni vähendamisele. Seetaler sõnumitooja teatab, et uus kuivatustehnoloogia on 15% energiasäästlikum ja tagab päikesepaistelistel heinamaadel tavapäraselt kasutatava kuivatusprotsessiga võrdväärse kuivatusprotsessi vaid 10 minutiga.
Avatud uste päeval selgitati üksikasjalikult kunstliku kuivatamise eeliseid. Põllumehed said tutvuda eelistega ja rääkida poest. Oluline punkt on see, et kiire kuivamine toob kaasa vähem toitainete kadu. Kuiv rohi, mida toodetakse kevadel, on suhkrurikas ja seetõttu energiarikas söödaalternatiiv, mis sobib ideaalselt veistele ja lüpsilehmadele.
Edusammud ja jätkusuutlikkus põllumajanduses
Uues kuivatustrumlis kasutatakse kuivatamisel kütteõli asemel vedelgaasi, mis vähendab keskkonnamõju veelgi. Kogu protsess on optimeeritud soojustagastusega. Pärast kuivatamist töödeldakse sööt kuubikupressis suurteks söödakuubikuteks. See lähenemine ei ole mõeldud üksnes rohu ja maisi pikaajalise kuivatamise tagamiseks Seetalis, vaid on ka kuluefektiivne alternatiiv kalli sööda ostmisele.
Murukuivatuskooperatiivil on praegu 168 liiget ja aastakäive on umbes miljon franki. Avamine toimus ilusa ilmaga ja kohale tuli umbes 300 külastajat, kes nautisid festivalitoitu ja muusikalist meelelahutust.
Põllumajandus ja selle heitmed
Laiemas kontekstis puudutab arutelu säästva põllumajanduse üle ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Selle järgi Föderaalne Keskkonnaagentuur Põllumajandussektor tekitas 2024. aastal kokku 53,7 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis moodustab ligikaudu 8,2% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mobiilne ja statsionaarne põletamine annab veel 62,1 miljonit tonni, mis teeb kokku 9,6%.
Suure osa nendest heitkogustest võib seostada loomakasvatuse ja mineraalväetiste kasutamisega. Eriti problemaatilised on seedimisprotsessidest ja sõnniku töötlemisest tekkivad metaani ja dilämmastikoksiidi heitmed. Loomakasvatusest tuleneva metaaniheite lavendlihappe järkjärguline kaotamine viimastel aastatel on aga positiivne trend, mida on soodustanud erinevad meetmed.
Eschenbachi arengud näitavad, et põllumajanduse edusamme ei saa muuta mitte ainult tõhusaks, vaid ka keskkonnasõbralikuks. Murukuivatusühistu tegeleb just nende punktidega, et edendada jätkusuutlikku ja tulevikukindlat põllumajandust.