Algaja juht põhjustab B312-ga raske avarii: põhjuseks väsimus?
19-aastane algaja juht tegi Bempflingenis raske avarii, kui oli üleväsinud ja läks üle vastassuunavööndisse.

Algaja juht põhjustab B312-ga raske avarii: põhjuseks väsimus?
Esslingeni rajoonis Neckartenzlingeni lähedal maanteel B312 juhtus neljapäeva õhtul raske õnnetus. 19-aastane algaja juht sõitis Toyota Yarisega Stuttgarti suunas, kui läks vahetult pärast Bempflingeni mahasõitu vastassuunavööndisse. Toimus tugev löök vastu kaitsepiirdeid, mis paiskus sõiduki tagasi paremale sõidurajale. Umbes 100 meetri pärast lahkus Toyota uuesti teelt ja jäi lõpuks umbes 20 meetrit edasi sõites muruveerel peatuma. Õnneks keegi selles intsidendis viga ei saanud, kuid kogukahju jäi 10 000 euro kanti. Auto sai tugevalt kannatada ja see tuli puksiiri abil taastada. Politsei usub, et õnnetuses mängis rolli juhi väsimus, mis ei ole praegusele aastaajale ebatüüpiline, kui hämarus saabub varakult ja sõidu ajal on raske keskenduda.
Väsimus on teedel tõsine probleem. 2023. aastal registreeriti Saksamaal 1902 väsimusest põhjustatud vigastustega liiklusõnnetust. Nendel juhtudel sai vigastada 3010 inimest, neist 42 hukkus. Raske varalise kahjuga õnnetuste osakaal on lisaks 1456. Õnnetusjuhtumite uurijate hinnangul on teatamata juhtude arv veelgi suurem, sest paljud juhid ei tunnista ega tunne ära väsimuse sümptomeid. Tüüpilised märgid on haigutamine, keskendumisvõime kaotus ja raskused sõidurajal püsimisel.
Unisuse ennetamine roolis
Väsimusest tingitud õnnetuste ohu minimeerimiseks soovitavad eksperdid kurnatuse märkide märkamisel teha võimalikult kiiresti pausi. Lühike 15–20-minutiline „jõuuinak” võib olla tõhusam kui kohv või energiajoogid. Samuti tuleks autojuhtidele õpetada, et kerge toitumine ja mineraalvee või mahlapritsi joomine on ideaalsed jõudluse säilitamiseks. Üle kahetunnise sõidu järel ei tohi ühtegi pausi vahele jätta.
Unisuse hoiatusseadmed on ELis kõikides uutes sõidukites kohustuslikud alates 2024. aasta juulist. Need süsteemid registreerivad juhtimiskäitumise, sõidurajal püsimise ja muud parameetrid, et tuvastada väsimuse märke. Vajadusel annavad nad heli- või visuaalseid hoiatussignaale. DEKRA eksperdid rõhutavad, et sellistesse hoiatustesse tuleks tõsiselt suhtuda, et tagada kõigi liiklejate ohutus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Neckartenzlingeni õnnetu algaja juhi lugu ei hoiata mitte ainult väsimuse ohtude eest teel, vaid toob esile ka vajaduse võtta vastutus ja teha regulaarseid pause. Iga juht peaks olema teadlik oma piirangutest, et luua endale ja teistele ohutud sõidutingimused.