Trump kahekordistab terasetariife 50%-ni – kas ta tugevdab USA tööstust?

Trump kahekordistab terasetariife 50%-ni – kas ta tugevdab USA tööstust?

USA president Donald Trump teatas täna Pennsylvanias asuva terasetehase töötajatele peetud kõnes plaanist kahekordistada terasetariifid 50 protsendini. See teade tuleb kolm kuud pärast 25-protsendiliste terase- ja alumiiniumiimpordi esialgsete tariifide kehtestamist, mis jõustusid ööl vastu 12. märtsi 2025. Trump nimetas tariife oma "absoluutseks lemmiksõnaks" ja väitis, et sellised meetmed on vajalikud kodumaise terasetööstuse tugevdamiseks ja USA riikliku julgeoleku kaitsmiseks, mis on tema kaubandusstrateegia keskne osa.

Praegused 25-protsendilised teraseimpordi tariifid mõjutavad mitmeid kaubanduspartnereid, sealhulgas Hiinat ja Euroopa Liitu. Trump süüdistab Hiinat turu üleujutamises odava metalliga, mis tema sõnul ohustab USA rahvuslikke huve. Umbes veerand USA-s kasutatavast terasest pärineb välismaalt, peamised tarnijad on Kanada, Brasiilia ja Mehhiko. Ka Saksamaa ja Hiina on ühed olulisemad tarnijad. President on juba kehtestanud või välja kuulutanud arvukalt tariife, sealhulgas 10-protsendilise trahvi peaaegu kogu impordile.

Kaubanduskonfliktid ja võimalikud vastumeetmed

Teade terasetariifide kahekordistamisest ei ärata mitte ainult majandusanalüütikute tähelepanu, vaid tekitab muret ka Euroopa kaubanduspartnerite võimalike reaktsioonide pärast. EL on juba ähvardanud vastumeetmetega, mis võib viia eskaleeruva kaubanduskonfliktini. Trump peatas ELi impordile ähvardatud lisatariifid juuli alguseni, et anda ruumi läbirääkimisteks. EL peab USAga intensiivseid läbirääkimisi, et vältida tariife uute kaubanduslepingute kaudu.

Trump põhjendab tariifipoliitikat sellega, et liigne import ohustab riigi julgeolekut. Pärast alumiiniumi- ja terasetariifide kehtestamist on juba ähvardatud täiendavate vastastikuste tariifidega, mis peaksid jõustuma 2. aprillil 2025. Kuid majandusteadlased hoiatavad, et sellised agressiivsed kauplemistavad võivad tarbijatele kaasa tuua hindade tõusu ja halvimal juhul vallandada kaubandussõjad, mis on varem majanduslikke tagasilööke põhjustanud.

Tollipoliitika globaalne kontekst

Tariifid on osa ulatuslikust arutelust globaliseerumise ja protektsionismi üle. Ajalooliselt on tariifid olnud kaitsemeetmena paljudele riikidele, sealhulgas Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidele, kui nad tööstuslikult arenesid. Tollimaksude kaotamine, nagu on maailmas täheldatud alates 1950. aastatest, oli mõeldud vabakaubanduse edendamiseks ja heaolu maksimeerimiseks. Kuid Trumpi administratsiooni ajal nähtud suundumus tariifide tagastamise suunas viitab kasvavale protektsionismile.

Ülemaailmsed komiteed, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) pooldavad kaubanduse liberaliseerimist, kuid ei saa tariife otseselt jälgida. Domineeriva majandusjõuna suudab USA pidada tollivaidlusi ja kasutab seda sageli poliitilistel läbirääkimistel surve avaldamiseks.

Ülemaailmse kaubanduskorra väljatöötamise eesmärk pärast II maailmasõda on kaubanduskonfliktide ja nendega seotud majandusliku halvenemise ärahoidmine. Praegune olukord on aga nende põhimõtetega teravas vastuolus ja tekitab küsimusi tulevase kauplemiskorralduse kohta.

Keskendutakse mõjule kodumaisele ja rahvusvahelisele majandusele, eriti tariifidest mõjutatud sektoritele: eksperdid hoiatavad, et tariifid ei too kaasa mitte ainult tarbekaupade hinnatõusu, vaid võivad ohustada ka töökohti töötlevas sektoris.