Uus vaidlus relvarahu üle: Iisrael ja Hamas süüdistavad teineteist!

Uus vaidlus relvarahu üle: Iisrael ja Hamas süüdistavad teineteist!

Olukord Gaza sektoris on jätkuvalt pingeline, kuna relvarahu praegu silmapiiril ei ole. Peaminister Benjamin Netanyahu juhitav Iisraeli valitsus lükkas relvarahu rangelt tagasi. Läbirääkimiste peamiseks vaidlusaluseks on Hamasi nõudmine USA garantiide järele, et lahingud lõppeksid. Kriitikud süüdistavad Iisraeli valitsust konflikti jätkamises sisepoliitilistel motiividel, samas kui konflikt on teravnenud pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023, kus hukkus umbes 1200 inimest ja üle 250 rööviti pantvangideks. Lisaks inimkaotustele on katastroofiline humanitaarolukord Gaza sektoris: Hamasi kontrolli all olevate tervishoiuasutuste andmetel on väidetavalt hukkunud üle 54 200 palestiinlase ja üle 90 000 haavata saanud.

USA president Donald Trump avaldas reedel lootust enneaegseks relvarahuks ja rõhutas, et sõdivad pooled on kokkuleppele jõudmisel lähedal. Samal ajal usub Iisraeli büroo, et konfliktis on Hamasi käes 20–23 elavat pantvangi ja vähemalt 35 surnukeha. Iisraeli armee korraldab Gaza sektoris uut suurpealetungi ning mõlemal poolel on teateid kümnete hukkunute kohta. Netanyahu nimetab Hamasi vastust pantvangi vabastamise ettepanekule sammuks tagasi, kusjuures Hamasi ametnik Basem Naim kirjeldab vastust ebaõiglasena ja erapoolikuna.

Läbirääkimiste seis

Läbirääkimised relvarahu üle käivad, et vältida eskaleerumist Lähis-Idas. Selles protsessis mängib olulist rolli rahvusvaheline surve, eriti USA poolt. Kui relvarahu saabub, arutatakse, kas see peaks olema ajutine relvarahu või alaline relvarahu. USA president Biden on pakkunud välja plaani, mis sisaldab kuuenädalast relvarahu ja läbirääkimisi alalise relvarahu üle. Hamas nõuab sõja lõppemise garantiisid, et tagada oma sõjaline ja poliitiline ellujäämine. Iisrael seevastu soovib pärast võimalikku relvarahu säilitada sõjalist survet, et Hamas täielikult hävitada.

Lisaks on pinged seoses Iisraeli vägede väljaviimisega Gaza sektorist. Kui Hamas nõuab täielikku väljaastumist, siis Bideni plaan nõuab vaid suurlinnapiirkondadest lahkumist. Täpsustamist vajavad ka edasised tehnilised küsimused seoses pantvangide ja vangide vabastamisega: need puudutavad vabastatavate inimeste arvu ja vabastamise ajakava.

Humanitaarolukord

Humanitaarolukord Gaza sektoris on endiselt dramaatiline. Tervishoiuteenused on tõsiselt ohus ja jätkuvad võitlused on põhjustanud ütlemata kannatusi. Sugulased ja USA välisminister Blinken räägivad "viimasest võimalusest" allesjäänud pantvangid päästa. Aruannete kohaselt ei pruugi Hamasi 109 pantvangist enam kui 40 enam elus olla. See tekitab mõjutatud peredele tohutut emotsionaalset stressi ja kiiret lahendust leida.

Möödunud pühapäeval jõustus relvarahu, kuid seda varjutab ebakindlus selle kestuse osas. Esimeses etapis vabastas Hamas kolm Iisraeli pantvangi pärast enam kui 15-kuulist vangistust, samas kui vastutasuks vabastati 90 palestiinlasest vangi Läänekaldale. Need arengud annavad tunnistust ebakindlast olukorrast ja jätkuvast lootusest leida konfliktile jätkusuutlik lahendus.

Käimasolevad võitlused ja selge rahuperspektiivi puudumine heidavad jätkuvalt piirkonna tulevikule tumedaid varje ja näitavad, et rahvusvahelist üldsust kutsutakse üles lahenduse leidmiseks aktiivselt töötama.