Rahumeeleavaldus Berliinis: 20 000 nõuavad relvastuse lõpetamist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

3. oktoobril 2025 astus üle 20 000 inimese Stuttgardis ja Berliinis meeleavaldusele rahu eest ja ümberrelvastamise vastu.

Am 3. Oktober 2025 demonstrierten in Stuttgart und Berlin über 20.000 Menschen für Frieden und gegen Aufrüstung.
3. oktoobril 2025 astus üle 20 000 inimese Stuttgardis ja Berliinis meeleavaldusele rahu eest ja ümberrelvastamise vastu.

Rahumeeleavaldus Berliinis: 20 000 nõuavad relvastuse lõpetamist!

3. oktoobril 2025 toimusid Berliinis ja Stuttgardis laiaulatuslikud meeleavaldused motoga "Ära kunagi enam sõjaks kõlbulik!" asemel. Eesmärk oli meeleavaldus rahu ja ümberrelvastamise vastu. Üle 450 rühma, ühenduse ja partei, sealhulgas Rahu ja Sotsiaalse Õigluse Allianss (BSW) ja osa SPD-st, kutsusid üles neid üheaegseid meetmeid võtma. Berliinis hindas politsei osalejate arvuks umbes 7500, korraldajate teatel koguni 20 000 inimest. Meeleavaldus algas Mitte Bebelplatzil ja viis Friedrichstrasse kaudu tagasi alguspunkti.

Bebelplatzil esines teiste seas ka SPD Bundestagi liige Ralf Stegner, kes seadis kahtluse alla Saksamaa üldise rahu sõlmimise võime. Tema päevakavas oli 21 sõda ja 150 sõjalist konflikti üle maailma, mille puhul ta esitas tungiva rahupalve. Lisaks Stegnerile võtavad sõna ka BSW, vasakpoolsete esindajad ning mitmed sõjaväeteenistusest keeldujad Venemaalt ja Ukrainast. Meeleavaldajad hoidsid käes plakateid, milles nõuti muu hulgas "Rahu Lähis-Idas" ja "Töökohad ja keskkonnakaitse, relvi ei tohi!" Aeg-ajalt võis publiku hulgas näha ka Venemaa lippe. Kriitilised avaldused esitati ka föderaalvalitsuse seisukoha kohta Iisraeli tegevuse kohta Gazas ja ELi rolli kohta Ukraina sõjas.

Heterogeenne rahuliikumine

Ralf Stegner suhtus võimalikesse tõukesse rahulikult ja rõhutas rahuliikumise heterogeensust. Vaatamata erinevatele arvamustele, eriti seoses Ukraina konfliktiga, ei välistanud ta oma arvamuste avalikustamise jätkamist. Eelkõige kirjeldas ta Ukraina sõda kui Venemaa agressioonisõda. 3. oktoobril peetud kõnedes juhiti tähelepanu sellele, et osalema kutsusid paljud rahuorganisatsioonid, sealhulgas DFG-VK, Pax Christi ja Rahvusvaheline Lepitusassotsiatsioon, samas osalesid ka SPD-ga seotud Erhard Eppleri ring ja Vasakpartei.

Stuttgardi meeleavaldustel olid ka prominentsed esinejad: väljakuulutatute hulgas olid Margot Käßmann, Rihm Hamdan ja Lothar Binding. Arvukate rahuorganisatsioonide sõnastatud nõudmiste hulka kuulusid muuhulgas USA keskmaarelvade paigutamise peatamine Saksamaale ja kohustusliku ajateenistuse kehtestamise tagasilükkamine. Samuti kutsuti Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast asüüli südametunnistusest keeldujatele ja desertööridele. Siiski kirjeldati erinevaid seisukohti rahuliikumise sees, eriti seoses sõjaga Ukrainas, kui raskusi ühtse lähenemise leidmisel.

Meeleavaldajad esitavad föderaalvalitsusele ühise nõudmiste paketi, mis sisaldab ka kriitikat Iisraeli valitsuse relvade suurendamise ja sõjalise tegevuse kohta pärast Hamasi terrorirünnakut 7. oktoobril 2023. Arutelu rahu mõistmise üle liikumises on jätkuvalt ambivalentne, seda eelkõige erinevate seisukohtade tõttu Ukraina konflikti osas, mida üleskutse tekstides otseselt ei mainitud. Mõned aktivistid tõlgendavad seda viitena konflikti tajumisele USA volitatud sõjana Venemaa vastu.

Üldiselt illustreerivad meeleavaldused Berliinis ja Stuttgardis rahuliikumise erinevaid arvamusi ja nõudmisi, tabades samal ajal tungivat soovi ühise eesmärgi, näiteks "Venemaa Ukrainast välja" järele. Jääb üle oodata, kuidas erinevad liikumises olevad voolud end tulevikus positsioneerivad.

Lisateavet leiate aadressilt RBB24 ja taz.de.