RAF-i salajane solidaarsus: Hamburgerid kavandasid Verdenis süütamist!

RAF-i salajane solidaarsus: Hamburgerid kavandasid Verdenis süütamist!

Praegusel Verdeni piirkonnakohtu protsessil on kaks Hamburgist pärit meest, vanuses 36 ja 38 aastat, kohtu all kavandatud süütamise eest. Riigiprokurör süüdistab neid selles, et nad kohtusid 2018. aasta oktoobris, et saata "tugev ja sõjakas signaal" endiste RAF-i terroristide tagakiusamise vastu. Nende tegevuse kavandatud sihtmärgiks oli endine "Meyeri hoone", kuhu riigiprokuratuur kavatses 2023. aastal sisse kolida. Süütamisrünnaku hoidis aga ära politseipatrull, kes tabas kolmiku teolt, kui nad reisisid Verdenis, kandes maske ja kandes bensiinipudeleid. Uurijad leidsid kontrolli käigus ka bensiini, välgumihkleid, välgumihkleid ja keelatud pipragaasi. Hamburgis konfiskeeriti nende auto ja korterite läbiotsimisel kahtlustatav ülestunnistus, milles väljendati solidaarsust endiste RAF-i terroristidega. stern.de.

Kohtualused tunnistasid oma ütlustes, et soovisid avaldust teha, kuid märkisid, et ei kavatse kunagi maja põlema panna. Selle asemel väitsid nad, et tahtsid teel rehve põletada. Nende ülestunnistuse kiri lõppes sõnadega: "Solidaarsuse sädemest lootuse sädemeks", mis annab selgelt mõista, et oma tegudega soovisid nad samastuda endiste RAF-i terroristidega. Tagakiusatavate hulka kuuluvad Daniela Klette, Ernst-Volker Staub ja Burkhard Garweg, keda meedias sageli mainitakse. Riigiprokuratuur on aastaid uurinud neid inimesi, kes varastasid aastatel 1999–2016 seoses 13 rööviga ligikaudu 2,7 miljonit eurot.

Õiguslik olukord ja ähvardavad karistused

Riigiprokuratuur nõuab kohtuprotsessis ühe aasta ja nelja kuu pikkust tingimisi vangistust ning 1000 euro suurust rahatrahvi kohtualuse kohta. Kaitsja vaidleb täpsustamata rahatrahvi peale, kuid kohtuotsus kuulutatakse välja alles 13. oktoobril. Süüdimõistmise korral võib tingimisi vanglakaristus olla teatud tingimustel tegelikult võimalik. Kohtusse ilmumata jäänud kolmanda kohtualuse saatus jääb ebaselgeks, mistõttu tema suhtes menetleti lahus. Avalikult spekuleeritakse, et teda võib oodata rahatrahv või isegi eelvangistus. Olukorda võib vaadelda ka 2015. aastast alates toimunud intensiivse fotokõne kontekstis endiste RAF-i terroristide arreteerimiseks, mille käigus Klette 2024. aasta veebruaris Berliinis vahele jäi.

Endiste RAF-i terroristide ümber korraldatud uurimistegevus ei illustreeri mitte ainult õiguskaitseorganite järjepidevaid jõupingutusi, vaid ka ühiskonnas jätkuvaid pingeid mineviku kuritegude taastamiseks. Kohtualused näevad oma plaanis poliitilist signaali, samas kui kohtusüsteem tõmbab selge piiri poliitilise protesti ja kuritegeliku tegevuse vahele, mis õhutab protsessi veelgi.

Kohtu 13. oktoobri otsus on eeldatavasti järjekordne märkimisväärne samm RAF-i mineviku ja tänaste põlvkondade katsetega leppida nende Saksamaa ajaloo tumedate peatükkidega. Sest küsimus jääb: kus lõpeb poliitiline protest ja kust algab kuritegelik käitumine? See näitab, kuidas põhiseadusriik neile väljakutsetele vastab, kuna avalikkuse huvi kohtuprotsesside vastu kasvab jätkuvalt.

Lisateavet leiate saidi [Welt.de] artiklist (https://www.welt.de/regionales/hamburg/article68d536bd24619b7e72e4f9e8/process-solidaritaet-mit-raf-terroristen-hamburger-planten-brandanschlag-in-verden.html).