Magdaleena liigutavad kirjad: Boschis avastati sunnitöö!

Magdaleena liigutavad kirjad: Boschis avastati sunnitöö!

Magdalena oli vaid 15-aastane, kui ta koos perega Teise maailmasõja ajal kodumaalt Stuttgarti küüditati. Nagu Stuttgarti uudised aruannete kohaselt pidi ta tegema sunnitööd ebainimlikes tingimustes Boschis Feuerbachis. Nad jäädvustasid oma kogemused liigutavasse kirja, mis annab ülevaate kohutavatest kogemustest, mida paljud naised, mehed ja lapsed Poolast, Ukrainast ja Valgevenest selle aja jooksul üle elama pidid.

Need saatused on osa palju suuremast loost. Teise maailmasõja ajal sunniti Saksamaal sunnitööle üle 20 miljoni inimese – süsteem oli tihedalt seotud relvatööstuse ja totaalse sõjaga. Selle järgi Weseri kuller Hamburgis korraldatav rahvusvaheline rändnäitus "Sunnitöö. Sakslased, sunnitöölised ja sõda" käsitleb kogu sunnitöö ajalugu ja selle tagajärgi kuni 1945. aastani.

Sunniviisilise töö mehhanismid

Alates 1940. aastast oli Saksa Reich sunnitud tööjõupuuduse katmiseks sissetungitud riikidest mehi ja naisi ajateenistusse võtma. Võõrtöölistest sai Saksamaa sõjamajanduse keskne osa. Ainuüksi 1944. aasta augustis töötas Saksa tööstuses kuus miljonit sunniviisilist tsiviiltöölist Föderaalne kodanikuhariduse agentuur teatatud. Üle kolmandiku neist sunnitöölistest olid naised, kes kannatasid sageli jõhkrate tingimuste all.

Elutingimused, mida sunnitöölised taluma pidid, olid äärmiselt ebakindlad. Näiteks Nõukogude Liidust ja Poolast pärit inimesed olid eriti diskrimineeritud ja elasid sageli ülerahvastatud majutusruumides. Sunnitöö oli natsiriigi rassistliku ühiskonnakorralduse selge osa. Tööstusliku ekspluateerimise koobastes leidsid sunnitöölised sageli vaid võimaluse ellu jääda.

Pikaajalised tagajärjed ja mäletamiskultuur

Alles aastakümneid pärast sõja lõppu hakati teadvustama ja tunnistama ebaõiglust sunnitööliste suhtes. Paljud neist püüavad oma valu ja kannatuste mälestusi avalikkuse ette tuua. Magdalena ja teised nagu Kevin Schmidt, kes on Magdaleena kirju lugenud ja tema isiklikke vaatenurki dokumenteerinud, mängivad olulist rolli unustamise ärahoidmisel.

Hamburgi näitusel on üle 450 foto ja 500 dokumendi, millest paljud on esimest korda avalikult välja pandud. Selle pimeda aja meenutamine on oluline mitte ainult ohvritele, vaid ka ühiskonnale tervikuna. Sest ainult mineviku mõistmisega saame tagada, et sellised julmused enam kunagi ei korduks.

Võitlus sunnitööliste hüvitamise ja tunnustamise pärast pole tänaseks veel lõppenud. Sihtasutus “Mälestus, vastutus ja tulevik” on 1,7 miljonile ellujäänule välja maksnud üle 4,7 miljardi euro, kuid vaidlused mineviku üle jätkuvad.