Wadephul hoiatab: tollitüli USAga võib Euroopa ohtu seada!

Wadephul hoiatab: tollitüli USAga võib Euroopa ohtu seada!

Föderaalvälisminister Johann Wadephul (CDU) hoiatas keset eelseisvat tollitüli USAga tungivalt, et sellised kaubanduskonfliktid ei too kellelegi kasu. Pressikonverentsil India välisministri Subrahmanyam Jaishankariga rõhutas Wadephul, et tollimaksude kehtestamine kahjustaks nii USA kui ka EL-i majandusarengut. Reaktsioon väljakuulutatud meetmetele lasub nüüd Euroopa Komisjonil, millel on Saksamaa täielik toetus, et tagada juurdepääs Ameerika turule. Eesmärk on kaitsta Euroopa turgu ja näidata üles veenvust aruteludes Washingtoniga. See selgitus tuleb ajal, mil USA president Donald Trump on teatanud kuni 50-protsendilistest karistustariifidest teatud EL-i kaupadele.

Trump tegi teate oma veebikanali Truth Social vahendusel, tariifid peaksid kehtima 1. juunil 2025. Samuti väljendas ta muret, et käimasolevad läbirääkimised Euroopaga ei anna tulemusi. Olukord on pingeline, sest taustal on 2025. aasta märtsis kehtestatud 25-protsendiline tariifimäärus USA-sse imporditavale terase ja alumiiniumi impordile. See meede tõi kaasa kiire reageerimise EL-is, kes teatas vastumeetmetest. Need jõustuvad 1. aprillil 2025 ja kehtestavad kuni 50-protsendilised tollimaksud Ameerika toodetele, nagu burbooniviski ja maapähklivõi.

Tagajärjed Euroopa majandusele

EL on valmis reageerima USA tariifidele ja kavatseb aprilli jooksul kehtestada vastutollid edasisele impordile, eelkõige põllumajandus- ja tööstustoodetele. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hoiatas, et sellised meetmed võivad kaasa tuua hindade tõusu, probleeme tarneahelates ja võimaliku töökohtade kadumise. Maailmamajanduse instituut (IfW) hindab aga, et tariifide mõju Euroopa majandusele on minimaalne, sest SKT väheneb vaid 0,02 protsenti. Tegelik mõju sõltub suuresti nõudlusest ja alternatiivsete toodete kättesaadavusest.

Praegune kaubanduse dünaamika peegeldab suuremat suundumust: alates 1950. aastatest toimunud ülemaailmsele tariifide langusele on üha enam vastu suunatud teiste riikide protektsionistlike meetmetega. Jürgen Matthes Saksa Majandusinstituudist juhib tähelepanu, et protektsionismi kasvu on täheldatud alates 2008/2009. aasta finantskriisist. USA-d peeti varem vabakaubanduse pioneeriks, kuid Trumpi ajal muudeti seda kurssi järsult. Ajalooliselt pole tariifid kaitsnud mitte ainult siseturgu, vaid toonud tulu ka riikidele.

Globaalsed kaubandussuhted ja võimalikud mõjud

Globaalses kontekstis tuleb märkida, et tariifid on tavaline kaubanduspoliitika vahend. Kuigi tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) ja selle järglane Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on soodustanud tariifide alandamist, kasutatakse tariife endiselt survevahendina poliitilistel läbirääkimistel. Kuigi Trump kasutab tariife strateegilise vahendina teistele riikidele surve avaldamiseks, on muret, et see võib viia täieliku kaubandussõjani.

Rahvusvaheliste pingete näide on Kanada teade tariifide kehtestamisest USA toodetele 29,8 miljardi Kanada dollari väärtuses. Hiina seevastu teatas, et võtab "kõik vajalikud meetmed", et kaitsta oma huve USA tariifide eest. Olukord on endiselt pingeline ja näha on, kuidas mõjutatud osalejate vahelised kaubandussuhted arenevad.

Pinge tariifide ja vabakaubanduse vahel ei mõjuta mitte ainult ettevõtteid ja tarbijaid, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad majanduslikud tagajärjed. Majandusteadlased hoiatavad, et tariifide tõus võib tõsta tarbijate hindu ja häirida rahvusvaheliste tarneahelate keerukust. Loodetavasti eelseisvad läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja USA vahel võivad otsustada, kas tolliolukorras jõutakse eskalatsioonini või kokkuleppele.