90-aastane hukkus Deißlingenis pärast traagilist ratastooli kukkumist

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Deißlingenis suri ratastoolist kukkudes 90-aastane naine. Juhtum toob esile kukkumisohu hooldusasutustes.

Eine 90-jährige Frau starb nach einem Rollstuhl-sturz in Deißlingen. Der Vorfall zeigt die Gefahren von Stürzen in Pflegeeinrichtungen.
Deißlingenis suri ratastoolist kukkudes 90-aastane naine. Juhtum toob esile kukkumisohu hooldusasutustes.

90-aastane hukkus Deißlingenis pärast traagilist ratastooli kukkumist

Rottweili linnaosas Deißlingenis juhtus traagiline olukord, kui elektriratastooli kukkudes hukkus 90-aastane naine. Valju Stuttgarti uudised Juhtum juhtus siis, kui vanem kodanik sõitis mööda järsust tänavat ja sõitis kurvis vastu äärekivi. Selle tulemusena kaotas ta ratastooli üle kontrolli ja kukkus. Pealtnägijad teatavad murettekitavast õnnetusest, mis šokeeris elanikke.

Naine viidi pärast kukkumist raskete vigastustega haiglasse, kus ta päev pärast juhtunut suri. Sellised õnnetused ei ole haruldased ja toovad esile eakate inimeste ees seisvate ohtude, eriti hooldusasutustes. Valju Medde Kukkumised hooldekodudes võivad sageli põhjustada haiglaravi; Kuni 25% kukkumistest on selliste tõsiste tagajärgedega. Keskmiselt langeb patsient 1,5 korda aastas, mis rõhutab ennetusmeetmete tähtsust.

Põhjused ja ennetusmeetmed

Ratastoolist kukkumise põhjused on erinevad. Kõige tavalisemad on füüsiline nõrkus või tasakaalutus, segadus, mis võib olla põhjustatud ravimitest või meditsiinilistest seisunditest, ja ebaõige kokkupuude keskkonnaga. Füüsilise jõu ja vaimsete võimete langus jääb sageli märkamatuks, suurendades kukkumisohtu.

Pärast kukkumist on oluline läbi viia põhjalik hindamine, et hinnata tunnetust, füüsilist nõrkust ja keskkonnataluvust. Füsioterapeudid ja tegevusterapeudid mängivad siin üliolulist rolli. Ohutuse parandamiseks ja kukkumisohu vähendamiseks tuleks võtta erimeetmeid. Nende hulka kuuluvad näiteks:

  • Erhöhung des Unterstützungsbedarfs beim Aufstehen aus dem Rollstuhl
  • Dokumentation des Unterstützungsbedarfs jedes Patienten
  • Therapieprogramme zur Verbesserung von Kraft und Gleichgewicht
  • Rollstuhlalarme zur Warnung des Personals
  • Drop-Sitz zur Verhinderung des Vorwärtsgleitens
  • Erinnerungen an Sicherheitsvorkehrungen für Patienten und Personal
  • Neuordnung des Zimmers zur Vermeidung von Stürzen
  • Bereitstellung eines Greifers für Patienten
  • Anpassungen an Transferflächen (z.B. Höhe von Betten, Haltegriffe)

Siiski peetakse ratastoolide turvavööd piiravaks meetmeks ja paljudes hooldekodudes seda välditakse. Jätkuvalt on väljakutseks leida tasakaal ohutuse ja liikumisvabaduse vahel.

Deißlingeni sündmused on veel üks traagiline märk sellest, kui olulised on ennetusmeetmed ja ettevaatusabinõud hooldusasutustes. Vastutajate ülesanne on selliseid juhtumeid ennetada, võttes kasutusele asjakohased meetmed eakate inimeste heaolu tagamiseks.