Metsade raadamine Altripil: rohelised kritiseerivad puude langetamise aega!

Metsade raadamine Altripil: rohelised kritiseerivad puude langetamise aega!

Arutelu Altripi puude langetamise üle tekitab tuliseid vaidlusi. Kohalikud rohelised kritiseerivad ägedalt märtsi alguses An der Fähre teel tehtud metsa raiumist. See pesitsus- ja looneperioodi alguses toimunud meede jätab metsa silmatorkava tühimiku, kus nüüd paistavad hübriidpaplite ja jaanileivapuu jämedad kännud. Altriper Greensi aseesimees Martin Adamer väljendab muret kasutatud rasketehnika põhjustatud pinnase tihenemise pärast.

Lisaks kritiseerib roheliste erakonna volikogu liige Sonja Birkenmayer, et sekkumist kohalikus volikogus ei arutatud, ning kutsub üles sel teemal igakülgsele arutelule. "Piirkond on metsastatud," märgib Adamer, kuid jääb skeptiliseks, kas uute puude eest hoolitsetakse, nagu lubatud. Kohapeal avastas ta kuivanud istikud ja viinapuud, mis noortest puudest üle kasvasid. Nendele muredele vaatamata selgitas metsnik Georg Spang, et raadamine oli vajalik liiklusohu kõrvaldamiseks.

Vajadus metsade raadamiseks ja säilitamiseks

Mets, kus raiuti, kuulub meetmega nõustunud eraisikule. Spang rõhutas, et paljud piirkonna puud olid haiged või surnud ja kujutavad endast ohtu. "Metsade raadamise ajastus oli kaitse seisukohast hiline," tunnistab ta, kuid kordas, et inimelu kaitsmine on esmatähtis. Alam-Looduskaitseamet andis metsa raiumisele rohelise tule.

Metsa pikaajaliseks kindlustamiseks metsastas Spang ala kuumakindla puiduga ja püüdis korraldada istikute kastmist. Ta kutsub avalikkust üles aktiivselt osalema uute taimede eest hoolitsemises ja ise kastmises.

Ülemaailmne metsade hävimine ja kohalikud mõjud

Metsade raadamise probleem pole aga üksikjuhtum – maailmas kaob igal aastal keskmiselt 13 miljonit hektarit metsa. Inimene on suurim metsade hävitaja. Terved metsad muudetakse sageli põllumajandusmaaks, mis on samuti seotud selliste toodete nagu liha, soja ja palmiõli tarbimisega. See alates WWF Dokumenteeritud ulatus näitab, et aastaks 2030 võib maailma üheteistkümnes piirkonnas kaduda kuni 170 miljonit hektarit metsa. Seda süvendavad kliimamuutused ja äärmuslikumad metsatulekahjud, mis on sageli põhjustatud süütamisest.

Praegune arutelu Altripis illustreerib, kuidas kohalikud otsused ja meetmed piirkondliku metsakasutuse raames on põimitud globaalse metsade hävitamise laiemasse konteksti. WWF võitleb aktiivselt ebaseadusliku metsaraie ja metsade hävitamise vastu ning püüab peatada ülekasutamist ja säilitada bioloogilist mitmekesisust. Arvestades metsade ees seisvaid väljakutseid kogu maailmas, on dialoog nende väärtuslike ressursside haldamise ja kaitse üle hädavajalik.