Lehmad Pleidelsheimis: mahetalu võitleb uue karjatamiskohustuse vastu!
Pleidelsheim on hädas mahepõllumajandusettevõtete karmistunud karjatamisnõuetega: Andrea Seitz-Schick ja tema lehmad seisavad silmitsi väljakutsetega.

Lehmad Pleidelsheimis: mahetalu võitleb uue karjatamiskohustuse vastu!
Saksamaa mahepõllumajandusettevõtete karmim karjatamisnõue tekitab olulisi väljakutseid, eriti sellistele põllumeestele nagu Andrea Seitz-Schick Pleidelsheimi Seitzhofist. Siin viljapuuaias, mida ta rendib, on nüüd lehmad nimega Clown, Ferrero, Dora, Davina, Aloha, Gentian ja Diana, kes hakkavad poegima ja keda seetõttu enam ei lüpsta. See tänavu jõustunud uus määrus sunnib mahepõllumajandustootjaid üha enam oma loomi karjatama laskma ja samas seab paljud olemasolevad talud ebakindlasse olukorda. Vastavalt lkz.de on selle juhendi jaoks suur probleem.
EL on otsustanud tõsiselt oma mahepõllumajanduslike suuniste elluviimise kallale asuda ja ähvardab selliseid riike nagu Saksamaa rikkumismenetlusega, kui karjatamiskohustust ei täideta. Nende meetmete eesmärk on suurendada mahepõllumajanduse läbipaistvust ja jätkusuutlikkust. Teine meede, mida on alates 2018. aastast järjest enam rakendatud, on see, et mahepõllumajandusliidud ei võta enam oma ühendusse vastu uusi, karjamaakasvatuseta farme. See on juba ilmne mõjutatud piirkondades, kus mahepõllumajandustootjaid kutsutakse üles looma karjakasvatussüsteemi hiljemalt 2029. aastaks. Sellest teatas br.de.
Põllumeeste reaktsioonid
Probleem on eriti terav Baieris, kus Thomas Langi LÖÖst sõnul ei paku umbes kolmandik mahepiimatootjatest karjamaakasvatust. See võib potentsiaalselt kaasa tuua mahepõllumajandusettevõtete vähenemise, kuigi Langil pole täpseid numbreid käepärast. Samas selgitab ta, et tavapõllumajanduse juurde tagasipöördumine on ebatõenäoline ja viitab kogemusele Austrias, kus kaotati vaid neli protsenti mahetaludest. Siiski on oodata, et kõik ettevõtted ei suuda uut karjatamiskohustust rakendada. See on eriti raske teatud piirkondades, nagu Frankonia, kus traditsiooniliselt napib sobivat maad.
Karjamaakasvatust on lihtsam rakendada Põhja- ja Ida-Saksamaal, sest siin on vastavad struktuurid juba välja kujunenud. Seevastu Baieri, kus mahepiima tootmine on kõrge, on raske olukord. Baieri on praegu saavutanud vaid umbes kolmandiku eesmärgist, milleks on 30% mahepõllumajandus. Tööstuse eksperdid eeldavad seetõttu, et Baieri põllumajanduse rohestamine võib seiskuda ning meiereid ja juustutehased on mures oma mahepiima tarnijate võimaliku kaotuse pärast.
Üldiselt pole uus karjatamiskohustus väljakutse mitte ainult Andrea Seitz-Schickile, vaid ka paljudele teistele Saksamaa ettevõtetele, kes seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kuidas neid juhiseid rakendada ja samal ajal tagada oma ettevõtete kasumlikkus. Praeguses olukorras on poliitiline toetus ja regionaalsete eripärade mõistmine hädavajalik.