Roostes laskemoon Põhja- ja Läänemerel: kohe programm alanud!

Roostes laskemoon Põhja- ja Läänemerel: kohe programm alanud!

Laskemoona probleem meres on Saksamaa Põhja- ja Läänemere vetes pakiline probleem. Matthes ütleb, et Läänemere laskemoonaga saastunud alade turvalisus on ebapiisavalt korraldatud. Lahendamata küsimused ja ebapiisavad meetmed keskkonnakaitse ja ohutuse arvessevõtmiseks on endiselt õhus, samal ajal kui föderaalvalitsus eraldab suuri rahalisi ressursse, et kiirendada saastunud alade taastumist.

Föderaalvalitsuse hädaabiprogramm näeb ette 100 miljoni euro eraldamist. Need vahendid on mõeldud keskkonnakahjulike sõjategevuse ainete merest eemaldamiseks. Hiljuti kogunes üle 200 eksperdi 16 riigist Kielis toimunud laskemoona kahjutusnädalal, et arutada lahendusi ohtlike saastunud alade eemaldamiseks ja kriitilise infrastruktuuri kaitsega tegelemiseks. Konverentsi tipphetk oli ka Kieli laevatehase TKMS uuendusliku ujuva kõrvaldamisplatvormi esitlus.

Taastumise tehnoloogia areng

Projekti raames katsetatakse uusi tehnoloogiaid sõjamaterjalide tuvastamiseks ja taastamiseks alates juulist 2024. Mõjutatud piirkondade hulka kuuluvad Lübecki lahes asuvad Pelzer Haken ja Haffkrug. See projekt, mille eesmärk on välja töötada ujuvrajatis vana laskemoona laiaulatuslikuks taastamiseks, viiakse ellu Schleswig-Holsteini energia ülemineku, kliimakaitse, keskkonna ja looduse ministeeriumi (MEKUN) patronaaži all.

Olulise osa projektist moodustab piloot taastamine, mis peaks algama juulis 2024. Kokku soovivad päästefirmad merest välja tuua 50 tonni laskemoona. Schleswig-Holsteini keskkonnaminister Tobias Goldschmidt rõhutab nende meetmete kiireloomulisust, et vältida edaspidist keskkonnareostust. „Vana Teise maailmasõja aegse laskemoona taastamine on meie vete kaitsmiseks hädavajalik,” selgitab Goldschmidt.

Väljakutsed ja meetmed

Päästmine Lübecki lahes on eriline väljakutse, kuna merepõhjas leidub erinevat tüüpi laskemoona, sealhulgas padruneid, laskemoonakaste ja isegi 500-kilose pomme. Saksamaa Põhja- ja Läänemeres hoitakse hinnanguliselt umbes 1,6 miljonit tonni vana laskemoona. Töö efektiivseks ja ohutuks teostamiseks kasutatakse kaugjuhitavaid allveesõidukeid ja spetsiaalseid haardetööriistu.

Kasutatakse ka autonoomset sukeldumisrobotit “Greyshark”, mis on varustatud 17 anduriga ja suudab analüüsida laskemoona seisukorda. Süstemaatiliseks päästmiseks teadmisi kogumaks plaanitakse septembris edasised päästetööd Lübecki lahel. Samal ajal kaalutakse projekti Mecklenburgi lahes.

Kasutuselt kõrvaldatud laskemoona töödeldakse Alam-Saksi liidumaal Munsteris asuvas põletustehases. Arengu edendamiseks on föderaalvalitsus valmis ehitama 2026. aasta lõpuks toimiva ujuvplatvormi jäätmekaitsematerjalide sõelumiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Üldiselt on selge, et rakendatud ja kavandatud meetmetega on nii rahvusvahelisel koostööl kui ka nüüdisaegsetel tehnoloogiatel otsustav roll mere saastunud alade vastu võitlemisel. Väljavaated sõjamoonavabaks Läänemereks 2040. aastate lõpuks on optimistlikud, kuid eeldavad piisavate rahaliste vahendite olemasolu ja tehnoloogilise arengu viljakat.