Roheline noortejuht tekitab ACAB kampsuniga elevust ja kriitikat

Roheline noortejuht tekitab ACAB kampsuniga elevust ja kriitikat

Rohelised noored sattusid kriitika alla pärast nende juhi Jette Nietzardi Instagrami postitust. Oma postituses esitles ta dressipluusi kirjaga "ACAB" (All Cops Are Bastards) ja mütsi loosungiga "Sööge rikkaid", mis taunib sotsiaalset ebavõrdsust. See tekitab vastuolulisi reaktsioone ja tekitab küsimusi Roheliste Noorte positsiooni kohta politseis. Bundestagi asepresident Andrea Lindholz kõneles vahendusel

Nietzard esitas oma postituses provokatiivse küsimuse: "Mis on Julia Klöckneri arvates hullem: ACAB-i kampsun – sööge rikkalikku mütsi?", mida võib tõlgendada kui viidet Bundestagi intsidendile, kus vasakpoolne parlamendisaadik tekitas oma mütsi tõttu tormi. Juhtum ei vallandanud mitte ainult Rohelisi Noori, vaid ka poliitilist debatti selle üle, kuidas tulla toime politsei ja nende sotsiaalse kontekstiga. Politseinike ametiühingu föderaalesimees Jochen Kopelke kirjeldas postitust kui "üsna haletsusväärset" ja süüdistas rohelist noort püüdes tõmmata tähelepanu "noorukite vihaga politsei vastu".

Kriitika ja toetus erakonnas

Roheliste partei parlamendifraktsiooni sisepoliitika eestkõneleja Marcel Emmerich distantseeris end kohe Nietzardi väljaütlemistest ja rõhutas austust, mida politsei ühiskonnas väärib. Ka fraktsioonijuhi asetäitja Konstantin von Notz kommenteeris loosungit, nimetades seda "vastuvõetamatuks ja solvavaks". Vaatamata erakonnasisesele kriitikale jääb hashtag #jette endiselt X-is levivaks teemaks ja näitab, kui lahknevad arvamused nendel teemadel.

Lisaks küsis AfD parlamendiliige Kay Gottschalk, kas juhtum võib mõjutada põhiseaduse kaitse föderaalset ametit, mis laiendab oluliselt selle arutelu dimensiooni. Teema jätkuvast tundlikkusest räägib tõsiasi, et vaatamata Instagrami lugude 24-tunnisele nähtavusele jagatakse pilti jätkuvalt sotsiaalmeedias.

Sotsiaalne kontekst ja politseikriitika

Laiem sotsiaalne teadlikkus politseijõudude probleemidest, eriti seoses rassistliku vägivalla ja struktuurse rassismiga, on muutunud olulisemaks rahvusvaheliste liikumiste kaudu, nagu Black Lives Matter. Viimastel aastatel on kasvanud arutelu politseivägivalla üle ning üleskutsed reformidele ja võib-olla isegi repressiivasutuste kaotamisele. Ajaloolised politseivägivalla juhtumid, nagu Eric Garneri ja George Floydi surm, on kutsunud esile arvukalt proteste kogu maailmas ja tekitanud avalikkuse arusaama politseikriitikast.

Selle arutelu keskne osa on üleskutse ressursside ümberjaotamiseks sotsiaalvaldkondadesse, mis tegelevad kuritegevuse põhjustega. Kui mõned, nagu Nietzard, teevad provokatiivseid avaldusi, on teised, kes püüavad politseisse diferentseeritud ja lugupidavalt suhtuda. Selline ühiskonnas lõhestunud suhtumine viib intensiivse diskursuseni julgeolekuasutustega suhtlemisest ja nende rollist tänapäeva maailmas.