Šveits on piiril: uus kliimakaitseplaan vs. CO₂ eelarve ammendatud!

Šveits on piiril: uus kliimakaitseplaan vs. CO₂ eelarve ammendatud!

3. juunil 2025 kaasnevad Šveitsis käimasoleva kliimakaitseteemalise debatiga intensiivsed arutelud. Uus Climate Alliance algatus esitleb kõikehõlmavat plaani kliimamuutuste väljakutsetega tegelemiseks. Keskendutakse küsimusele: kui suure vastutuse peaks Šveits võtma globaalse kliimapoliitika eest?

Kliimaliidu uus plaan käsitleb CO₂ saasteõiguste ebaselget jaotust, mida võrreldakse tordi jagamisega. Eksperdid märgivad, et Šveits võib olla oma süsinikueelarve juba ära kasutanud. Kui võtta algusaastaks 1990. aasta, on Greenpeace’i esindaja Georg Klingleri sõnul Šveitsi CO₂ eelarve ammendunud aastast 1999. Kui aga arvestada 2015. aastast ehk Pariisi kliimaleppe jõustumise aastast, jääb Šveitsi eelarveks 260 miljonit tonni CO₂.

Meetmed ja kriitika

Föderaalvalitsuse praegune kliimastrateegia võib viia selle eelarve täieliku ärakasutamiseni 2032. aastaks. Selle taustal nõuab kliimaliit järgmiseks kümneks aastaks kõikehõlmavaid meetmeid. Kavandatud meetmed hõlmavad muu hulgas järgmist:

• Schneller Ersatz von Öl- und Gasheizungen
• Weniger Neubauten
• Deutliche Reduktion des Verkehrs
• Generelle Senkung des Konsums

Kuid plaan ei pälvi üldist heakskiitu. Alexander Keberle Economiesuisse’st kirjeldab seda kui liiga kaugeleulatuvat ja arutelu polariseerivat. ETH Zürichi kliimateadlane Reto Knutti usub samuti, et ettepanek on poliitiliselt ebarealistlik, kuid hoiatab, et kliimakaitseks on hädavajalikud täiendavad meetmed.

Teaduslikud hinnangud ja globaalsed eesmärgid

Teaduslikud hinnangud praegusele kliimakriisile on murettekitavad. Kardetavasti ületatakse kliimasoojenemise maksimaalne eesmärk 1,5 kraadi Celsiuse järgi, samas kui 2 kraadine eesmärk võib olla veel saavutatav. Seetõttu on hädasti vaja realistlikku üldplaani, mis muudaks Šveitsi kliimapoliitika tulevikukindlaks.

Kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemiseks ja Pariisi kokkuleppest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on kliimapoliitika selge suund ülioluline. Hiljuti avaldatud föderaalse keskkonnaameti dokument, mis annab ülevaate kliimapoliitika olukorrast Šveitsis, toob esile Pariisi kokkuleppe kesksed sambad ja selgitab põhimõisteid, nagu globaalne CO₂ eelarve ja kliimaneutraalsus. Dokumendis antakse ka juhiseid vähese CO2-heitega ülemaailmse arengu edendamiseks ning rõhutatakse vähese CO2-heitega investeeringute ja arengumaade toetamise tähtsust. bafu.admin.ch pakub teavet nende teemade ja muu kohta.

Üldiselt jääb Šveitsi kliimapoliitika ja riigi vastutus rahvusvahelises kontekstis üheks meie aja kesksemaks väljakutseks. Arutelud kliimaliidu uue plaani üle võivad olla Šveitsi kliimapoliitika tulevase suuna jaoks murrangulised. [srf.ch].