Brexiti katastroof: Briti eksport kukub dramaatiliselt kokku!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis käsitletakse Brexiti mõju Ühendkuningriigile 2025. aasta mais, sealhulgas kaubandust, avalikku arvamust ja poliitilisi arenguid.

Der Artikel beleuchtet die Brexit-Folgen für Großbritannien im Mai 2025, einschließlich Handel, öffentliche Meinung und politische Entwicklungen.
Artiklis käsitletakse Brexiti mõju Ühendkuningriigile 2025. aasta mais, sealhulgas kaubandust, avalikku arvamust ja poliitilisi arenguid.

Brexiti katastroof: Briti eksport kukub dramaatiliselt kokku!

30. mail 2025 on selge enamus Briti elanikkonnast Brexiti otsuses pettunud. Turu-uuringufirma Statista küsitluse kohaselt usub 56% Suurbritannia inimestest Euroopa Liidust lahkumist viga. Ainult 32% peab eraldamist õigeks. Need arvud on stabiliseerunud pärast Ühendkuningriigi lõplikku lahkumist EL-ist 2020. aasta jaanuaris, ELiga taasliitumist toetas vaid 31%, samas kui 30% pooldab alternatiivseid kaubandussuhteid ilma uuesti ühinemata.

Suur rahulolematus on Brexiti majanduslike tagajärgedega. Birminghami Astoni ülikooli uuringud näitavad, et aastatel 2021–2023 langes Suurbritannia kaupade eksport EL-i 27% ja EL-i impordi väärtus 32%. Eriti mõjutatud on põllumajandus, rõivad ning puidu- ja paberitootmine. Kõige drastilisem langus registreeriti söödavate puuviljade ja pähklite osas – 73,5%.

Negatiivne majanduslik mõju

Vaatamata vabakaubanduslepingule võitlevad Briti eksportijad märkimisväärsete bürokraatlike takistuste ja kaubandustõketega. Uuringud näitavad, et umbes 1645 tüüpi Briti tooteid enam ei ekspordita. Väiksemad eksportijad on ELiga kauplemise üldse lõpetanud ning kaubandustehingu negatiivne mõju on olnud eriti tunda 2023. aastal. Teenindussektoril läks mõnevõrra paremini, kuid seda uuringutulemustes ei kajastata. Selle raporti kohaselt on negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja ettevõtete toetamiseks vaja poliitilist tegevust.

Hiljuti Tööpartei poolt ametisse valitud peaminister Keir Starmer on selgelt vastu tolliliitu või ühtsele turule naasmisele, kuid plaanib suhteid EL-iga parandada. Seda võib vaadelda osana laiemast plaanist stabiliseerida Briti majandust, mis kannatab Brexiti tagajärgede tõttu rängalt.

Vaadates tagasi Brexitile: 23. juunil 2016 toimunud referendumil hääletas 51,9% EL-ist lahkumise poolt ja 48,1% EL-i jäämise poolt. Siinkohal oli üldine ootus, mida võis täheldada ka 2016. aasta USA valimistel, et Remaini pool on ülekaalukalt ees. Küsitlused näitavad, et rahvuslik kahetsustunne otsuse üle, mida tollal ajalooliseks peeti, ei ole 2022. aasta juuli lõpust saadik vaibunud.

Brexiti lühi- ja pikaajalised tagajärjed tõstatavad nüüd küsimuse, kuidas Ühendkuningriik positsioneerib end maailmamajanduses ja konkreetselt Euroopa suhtes. Selge strateegia näib olevat vajalik suhete tugevdamiseks Euroopa naabritega ja majandusliku kahju heastamiseks.

Brexitit ja selle tagajärgi ümbritsevate hirmutavate arengute kohta vaadake aruandeid Teckbote ja Statistika. Täpsemat teavet majandusliku mõju kohta leiate ka aadressilt päevauudised.