Patsient kritiseerib kiirabi: kus oli inimkond?

Patsient kritiseerib kiirabi: kus oli inimkond?

Viimastel nädalatel on Sigmaringenis asuva SRH kliiniku kiirabi vastu esitatud süüdistused muutunud üha valjemaks. Monika Birkenmaier, 58-aastane Scheerist, räägib stressirohkest kogemusest, mida ta traumapunktis koges. Ta kirjeldab, kuidas ta tundis, et teda ei võeta mitmes olukorras tõsiselt, ning kritiseerib inimlikkuse ja hoolitsuse puudumist ravi ajal. Tema aprillikuine visiit on eriti meeldejääv, kui ta viidi ägeda sooleverejooksu tõttu haiglasse ja pidi tunde arstiabi ootama. Tehti ainult vereanalüüs ja ta jäi ilma valuvaigistiteta – seisund, mida ta peab talumatuks. Järgnev tõsiste peavalude ja kõrvavalude külastus põhjustas samuti pettumuse, kui talle öeldi sisseregistreerimisel, et ta on kiirabis paigast ära. Raviarst näitas üles vähe kaastunnet ja teatas, et ta ei sobi kiirabisse. Birkenmaier plaanib mitte naasta ja nõuab rohkem inimlikkust ravimisel.

Teie kaebused pole ainsad. Ralf Volle kritiseeris avalikus kirjas ka kiirabi tingimusi. Vaatamata rasketele sümptomitele anti tema 90-aastane isa ravi alles kuue tunni pärast, mida Volle kirjeldab kui vastuvõetamatut. Need juhtumid on seotud murettekitava arenguga: paljud Interneti-arvustused SRH kliiniku kiirabi kohta on negatiivsed ja räägivad personali puudumisest ja ebasõbralikust kohtlemisest.

Olukorda halvendab personalipuudus

SRH kliiniku tegevdirektor Sven Schönfeld võtab süüdistusi tõsiselt ja rõhutab, et iga kaebust uuritakse. Sellegipoolest tõrjub ta otsese süüdistuse personalipuuduses ja selgitab, et olukord pole siiski roosiline. Ta põhjendab pikki ooteaegu patsientide valeootustega ja rõhutab kiirabis triaaži vajadust. Siin tulebki mängu debatt kiirabitöötajate töötingimuste üle. Vastavalt aruandele DGINA Paljude Saksamaa kiirabikabinettide töötajad on ülekoormatud, mis mõjutab negatiivselt patsientide ohutust. Juhtumite arvu kasv pandeemia ajal on oluliselt suurendanud töötajate väljakutseid.

Euroopa Erakorralise Meditsiini Seltsi uuring näitab, et 62%-l küsitletud kiirabitöötajatest on läbipõlemise sümptomid, mis rõhutab probleemi veelgi. DGINA president Martin Pin hoiatab personali terviseriskide ja patsiendi ohutuse ohu eest. Eriti oluline on märkida, et erakorralise meditsiini osakondade tingimusi raskendavad personalipuudus, piiratud ressursid ja ülerahvastatud ooteruumid.

Müncheni uuring kiirabitöötajate tervisekahjustuste kohta näitab, et levinud väljakutsed, nagu multitegumtöö ja ajasurve, mõjutavad töö kvaliteeti. Prof dr Christoph Dodt rõhutab vajadust piisava personali ja taastumisperioodide järele, et teha õiglust nii õendustöötajate kui ka patsientide suhtes.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Sigmaringeni SRH kliiniku kiirabis esinevad probleemid ei ole isoleeritud, vaid on osa suuremast süsteemist, mis on märkimisväärse surve all. Nõudlus suurema inimlikkuse järele nii patsientide ravis kui ka personali töötingimustes püsib valjuhäälne.