Dr Most hoiatab: Nõnda on sõjaohus Saksamaa meditsiiniteenistus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Dr Bruno Most hoiatab Kirchheim unter Teckis toimunud üritusel puudujääkide eest sõjaväe meditsiiniteenistuses ja pooldab ressursside lisamist.

Dr. Bruno Most warnt auf einer Veranstaltung in Kirchheim unter Teck vor Defiziten im militärischen Sanitätsdienst und plädiert für mehr Ressourcen.
Dr Bruno Most hoiatab Kirchheim unter Teckis toimunud üritusel puudujääkide eest sõjaväe meditsiiniteenistuses ja pooldab ressursside lisamist.

Dr Most hoiatab: Nõnda on sõjaohus Saksamaa meditsiiniteenistus!

24. mail 2025 väljendas kirurg kindral dr Bruno Most tõsist muret Bundeswehri sõjaväelise meditsiiniteenistuse pärast võimalike sõjasündmuste taustal DRK ringkonnaühenduse korraldatud üritusel Göppingenis. Rohkem kui 100 kuulajaga erinevatest organisatsioonidest ja ametiasutustest arutas ta Bundeswehri sõltuvust abiorganisatsioonidest tõhusa arstiabi tagamiseks. Dr Most rõhutas, et investeeringuid meditsiiniteenistusse tuleks käsitleda ka investeeringutena kodanikukaitsesse ning kutsus üles tagama abiorganisatsioonide igakülgse varustamise hädaolukorras tegutsemiseks vajalike ressurssidega.

"Ilma nende abiorganisatsioonideta see ei tööta," rõhutas dr Must. Tema üleskutse hõlmas ka vajadust föderaalse vabatahtliku teenistuse (BFD) ümberstruktureerimise ja parema tasustamise järele, et meelitada katastroofiabiks rohkem vabatahtlikke. Kindralkirurg hindas, et Bundeswehri meditsiiniteenistuse piisava varustuse saamiseni kulub vähemalt viis aastat. Selle aja jooksul hoiatas ta Venemaa võimaliku sõjalise suurendamise eest.

Tervishoiusüsteemi väljakutsed konflikti korral

Üritus käsitles ka kiireloomulisi väljakutseid, millega Saksamaa tervishoiusüsteem võib sõjalise stsenaariumi korral silmitsi seista. Meditsiini keskteenistuse ülem dr Ralf Hoffmann tõi välja, et tervishoiusüsteemi võib pingestada juba enne NATO liidu tekkimist, näiteks küberrünnakute kaudu. Föderaalne kodanikukaitseamet eeldab, et liidu sõlmimise korral lisandub iga päev umbes 1000 uut sõdurit, kelle eest tuleb hoolitseda kliinikutes. See seab haiglatele tohutuid väljakutseid.

Marburger Bundi esinaine dr Susanne Johna lisas, et Saksamaa tervishoiusüsteem ei ole praegu kriisikindel. Arstiabi vastupidavuse tugevdamiseks on hädavajalik piisav riiklik rahastamisraamistik. Kriitiliste punktidena toodi välja ebapiisav varustus, oskustööliste nappus ning sõltuvus välismaistest toodetest, eriti kaitsevahendite ja ravimite osas. Lisaks puuduvad praegu hädaolukorra plaanid sõja puhuks, mida Saksamaa arstide liit teravalt kritiseerib.

Tsiviil-sõjalise koostöö roll

Arutelu keskseks teemaks oli tsiviil-militaarkoostöö tervishoius, mis on vajalik tõhusaks reageerimiseks riiklike hädaolukordade korral. Föderaalne kodanikukaitse ja katastroofiabi toetab Bundeswehri meditsiiniteenistust ja rõhutab tsiviilosaliste üliolulist rolli sõdurite arstiabis hädaolukordades. Toetus hõlmab nii haiglaeelset transporditeenust kui ka kliinilist ravi haiglates.

Dr Enamik ja teised eksperdid kutsusid üles kriitilise tähtsusega tervishoiu infrastruktuuri paremat kaitsmist ja arstiabi detsentraliseerimist. Arutelu näitas, et praegune haiglavoodite vähendamine Saksamaal, nagu selgitas piirkonna arstide liidu esindaja Marc Lux, suurendab veelgi survet olemasolevatele struktuuridele. Toimiv tervishoiusüsteem ei sõltu aga mitte ainult füüsilistest ressurssidest, vaid ka kvalifitseeritud töötajatest.

Tervishoiu küsimus sõja korral on globaalseid pingeid ja koroonapandeemia kogemust arvestades valdkond, mis nõuab kõrgeimat prioriteeti. Tervise ja vastupidavuse ekspertnõukogu nõuab viivitamatute meetmete võtmist, et valmistuda kriisi- ja sõjastsenaariumideks. Sellised rahalised ja struktuurilised uuendused võivad olla hädaolukorras esmase arstiabi säilitamisel üliolulised.