Föderaalriigid lükkavad Merzi maksuplaanid tagasi – rahandusminister lööb häirekella!

Föderaalriigid lükkavad Merzi maksuplaanid tagasi – rahandusminister lööb häirekella!

27. mail 2025 on selge pilt mitme liidumaa tagasilükkamisest föderaalvalitsuse viimaste maksuplaanide suunas. Valju SWR Eelkõige tõrjuvad liiduriigid pendelrände hüvitise tõstmist ja käibemaksu alandamise toitlustussektoris. Süddeutsche Zeitungi uuring kõigi 16 liidumaa seas näitab, et negatiivne suhtumine on laialt levinud. Peamine vastupanu põhjus on see, et riigid ja omavalitsused peaksid olulise osa maksukahjudest ise kandma.

Baden-Württembergi rahandusminister Danyal Bayaz (Rohelised) oli dekreediplaanide suhtes kriitiline. Ta kirjeldas meetmeid kui mõttetuid, kuna need "teenivad individuaalseid huve". Bayaz rõhutas ka, et tervitab kavandatavat "investeeringute suurendajat", mis näeb ette masinate parema maksusoodustuse. Kuid tema väidete kohaselt läheb see samm järgmisel aastal Baden-Württembergile maksma kolmekohalise miljonilise summa. Föderaalvalitsuse ettepanekuid kritiseerivad ka liiduriigid, kus domineerivad CDU ja SPD juhitud valitsused.

Maksuplaanide taust

Pilk vastuoluliste maksuplaanide taustale näitab, et pendelrände soodustuse tõstmine ja müügimaksu püsiv alandamine toitlustussektoris on osa ulatuslikust uurimustööst, mille otsustasid 8. märtsil 2025 CDU, CSU ja SPD. Selle artikli eesmärk on leevendada laia keskklassi koormust. Kavandatavad meetmed hõlmavad muuhulgas pendelrände soodustuse tõstmist ja maksusoodustusi, mille eesmärk on motiveerida tööandjaid maksma osalise tööajaga töötajatele lisatasusid, et pikendada tööaega, nt. Haufe teatatud.

Toitlustussektoris kavandatav toidukäibemaksu alandamine 19 protsendilt seitsmele protsendile on samuti mõeldud stiimuliks tööstusele, mida koroonapandeemia on juba niigi tugevalt koormanud. See määrus looks jätkuva vähendamise ka pärast praegust kehtivusaega, mis kestab 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2023.

Maksuaspektid ja edasised reformid

Arutelu maksureformide üle ei piirdu aga ainult pendelrändaja toetusega. Samuti on valitsuse eesmärk vähendada elektrimaksu Euroopa miinimumini, et vähendada energiakulusid. Plaanis on ka põllumajandusliku diislikütuse soodustuse täielik taaskehtestamine, mis ei võimalda enam maksusoodustusi alates 2026. aastast. Samuti püütakse vähendada ettevõtete bürokraatiat dokumenteerimisnõuete vähendamise ja digitaliseerimise edendamise kaudu. Sel viisil peaksid digitaalsed haldusprotseduurid olema kõikjal võimalikud.

Arvestades paljusid erinevaid seisukohti ja tööstusharuspetsiifilisi vajadusi, on selge, et eelseisvad maksureformid kujutavad endast olulisi väljakutseid ja nõuavad laialdast kokkulepet.