Külapoed kui seltskondlikud kohtumispaigad: kriisi üle elamine!

Külapoed kui seltskondlikud kohtumispaigad: kriisi üle elamine!

Üha enam piirkonna külapoode võtab vastu väljakutse olla mitte ainult ostukohana, vaid ka kogukonna seltskondliku kohtumispaigana. Seda sotsiaalset funktsiooni rõhutatakse eriti Haslachi ja Primisweileri külades. Külapoe juhataja Jörg Endraß rõhutab, kui oluline on, et elanikkond neid poode eksistentsi kindlustamiseks toetaks. Pandeemia ajal ja pärast seda suurenesid rahalised tõkked märkimisväärselt, mis pani paljud külapoed ebakindlasse olukorda. Niederwangeni külapood pidi 2024. aasta juulis ebapiisava müügi tõttu sulgema, mis näitab nende rajatiste haavatavust.

Schomburgi külapoed seevastu teatavad esimestest positiivsetest arengutest: pood suutis pärast aastatepikkust miinuses olemist napilt alla miljoni eurose käibe juures 667-eurose kasumiga kasumitsooni libiseda. Sellegipoolest püsib rahaline olukord pingeline, eriti seoses eelseisva alampalga tõusuga 15 euroni, mis võib tõsta palgakulusid kuni 30 000 euro võrra. Nende finantsriskide üle arutatakse intensiivselt ja selle kasvu kompenseerimiseks on vaja müügikasvu 100 000 euro võrra.

Külapoodide sotsiaalne funktsioon

Külapoodide ühiskondlikku rolli tõstab esile nõukogu liige Nadja Kiedaisch. Ta selgitab, kui olulised on kauplused paikkondades töökohtade loomisel ja kindlustamisel. Tänu oma multifunktsionaalsele pakkumisele – müügiruumidest väiksemate suhtlustsoonideni – pakuvad külapoed ruumi ka sotsiaalseks suhtluseks. Linnapea Roland Gaus kutsub külaelanikke tungivalt nendesse kauplustesse sisseoste tegema, et vältida edasiste poodide sulgemist.

Kuid mitte ainult toiduga varustamine pole otsustava tähtsusega. Külapoed pakuvad ka kliimale leevendust läbi lühikeste vahemaade ning soodustavad tihedamat sidet piirkonnaga. Kui vanasti oli paljudes külades oma toiduvaru ette nähtud, siis tänapäeval tuleb sageli lähimasse linna sõita, mis kujutab endast lisatakistust eelkõige vanematele inimestele.

Väljakutsed ja võimalused

Magistritööl põhinev Nora Hartmanni uurimus näitab, et väikestel poodidel on üha enam raskusi suurte supermarketite ja allahindlustega tegelemise vastu. Kuus suuremat tarnijat domineerivad praegu 90% toidukaupade jaemüügist. Sellel on oluline mõju maapiirkondade elukvaliteedile ja kohalikele pakkumistele.

Vaatamata nendele väljakutsetele on külapoodidel palju eeliseid. Need toimivad sotsiaalsete kohtumispaikadena, loovad piirkondlikku lisaväärtust ja võivad integreerida täiendavaid pakkumisi, nagu kohvikud või kunstinäitused. Oluline aspekt on ka juurdepääsetavus, mis võimaldab vähem liikuvatel inimestel ligipääsu ühiskondlikele tegevustele ja suurendab asukoha atraktiivsust.

Siiski seisavad idufirmad silmitsi mitmete takistustega. See nõuab põhjalikku planeerimist, et hinnata külaelanike vajadusi ja välja töötada majanduslikult tasuv lähenemine. Samuti on ülioluline poliitiline toetus. Vajalik on külapoodide propageerimine kõigil poliitilistel tasanditel ja kogukondadevahelise koostöö tugevdamine. Külapoodide võrgustik võiks aidata üksikuid poode toetada ja üheskoos väljakutseid ületada.

Üha keerulisemaks muutuvas turukeskkonnas on ülimalt oluline, et külapoed jätkaksid eksisteerimist mitte ainult tarnekohana, vaid ka kogukondade kohtumispaigana.