Venemaa jõhker droonirünnak Kiievile – Zelenski kutsub viivitamatut abi!

Venemaa jõhker droonirünnak Kiievile – Zelenski kutsub viivitamatut abi!

Teises massiivses rünnakus ründas Venemaa mitmekümne lahingdrooni ja ballistiliste rakettidega Ukraina pealinna Kiievit. Sõjaväe administratsiooni ülema Tõmur Tkatšenko sõnul puhkes Solomjanka rajoonis elumajades mitu tulekahju. Üks mees sai rünnakutes vigastada ja kahjustusi leiti veel vähemalt neljas linnaosas. Rünnaku ajal oli linnapiirkonnas kuulda õhutõrjetuld tunde, mis rõhutas olukorra kiireloomulisust. Ukraina õhuvägi teatas ka hüperhelikiirusega raketi Kinžali kasutamisest Venemaa poolt. Eelkõige oli peamine sihtmärk Kiievist lõuna pool asuv Vasylkivi sõjaväe lennubaas. Neid rünnakuid on kirjeldatud kui ühed suurimatest rünnakutest alates konflikti algusest ja need toimuvad kontekstis, kus Ukraina on pidanud Venemaa agressioonisõda enam kui kolm aastat.

Murettekitav on tsiviilohvrite olemasolu ning allakukkunud rusude ja raketirünnakute tõttu kannatada saanud ehitised. Kokku sai ainuüksi nendes rünnakutes vigastada 14 inimest, mis rõhutab vajadust rahvusvaheliste reageeringute järele. President Volodõmõr Zelenski kutsus EL-i üles tugevdama oma relvatööstust ja nõudis uute sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu, et vältida konflikti edasist eskaleerumist. Zelenski kritiseeris rünnakuid teravalt ja märkis, et Moskva vastutab sõja venitamise eest. Sellega seoses rõhutas ta ka relvatarnete ja sanktsioonide tähtsust Euroopa julgeolekule. Venemaa rünnakud lõppesid hiljuti ka Donetskis hukkunute ja vigastustega ning Harkivis sai droonirünnakus vigastada paar.

Rahvusvaheline diplomaatia ja relvatarned

Vastuseks jätkuvatele rünnakutele on Zelenski kavandanud kohtumise USA presidendi Trumpiga, et arutada hiljutist peatamist teatud rakettide ja laskemoona tarnimisel Ukrainale. USA meedia on väidetavalt sellest tarneseisakust teatanud, kuid Ukraina kaitseministeerium ei ole saanud ühtegi ametlikku teadet tarneplaanide lõpliku peatamise kohta. Seetõttu nõuab Taani, et Euroopa riigid täidaksid USA abist tulenevad võimalikud lüngad.

Putini ja Trumpi vaheline telefonikõne nõudis ka diplomaatilist lahendust, Venemaa rõhutas vajadust saada Ukrainalt ettepanekuid konflikti põhjuste lahendamiseks. See avab ruumi võimalikeks läbirääkimisteks, kuna ELile kasvab surve küsimustega rohkem kaasa lüüa.

Ukraina on viimastel päevadel sooritanud ka oma droonirünnakuid Moskva oblasti sihtmärkide pihta, suurendades kahe riigi vahelisi pingeid veelgi. Konflikt on jätkuvalt rahvusvahelises poliitikas keskne probleem ja Kiievi arenguid jälgitakse jätkuvalt tähelepanelikult.

Üksikasjalikuma analüüsi ja Kiievi arengute jooksvate värskenduste saamiseks vaadake aruandeid aadressilt Antennid Münster ja Deutschlandfunk.