ÜRO ilmaagentuur hoiatab: temperatuurirekord on kohe käes!

ÜRO ilmaagentuur hoiatab: temperatuurirekord on kohe käes!

ÜRO Ilmaorganisatsioon (WMO) on oma praeguses prognoosis avaldanud murettekitavad uudised kliimamuutuste kohta. Järgmise viie aasta jooksul on oodata uut globaalset temperatuurirekordit. Tõenäosus, et globaalne soojenemine ületab kriitilise piiri 1,5 kraadi Celsiuse järgi, kasvab pidevalt. WMO hinnangul on aastatel 2025–2029 keskmiselt 80 protsenti võimalus eelmise rekordi purustamiseks ning 2024. aastat on peetud kõigi aegade kõrgeima keskmise temperatuuriga aastaks.

Viie aasta keskmine globaalne soojenemine ületab eeldatavasti 1,5 kraadi, mis seab tõsiselt kahtluse alla 2015. aasta Pariisi kliimatippkohtumise eesmärgid piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini võrreldes industriaalajastu eelse ajaga. WMO hinnangul oleks 1,5 kraadi piiri võinud ületada juba 2024. aastal, kuigi ametlikult tunnustatakse seda vaid siis, kui seda pikemas perspektiivis ületatakse. Iga kümnendik soojenemiskraad aitab kaasa kuumalainetele, intensiivsele vihmale, põudadele ja muudele äärmuslikele ilmastikunähtustele.

Globaalsed suundumused ja piirkondlikud mõjud

Föderaalse keskkonnaagentuuri täiendavad leiud toovad esile inimtegevusest tingitud kliimamuutused, mis mõjutavad ilmastiku- ja kliimaäärmusi kogu maailmas. Madalamate atmosfääri ja ookeanide kiire soojenemine, lume ja jää vähenemine ning globaalse meretaseme tõus on vaid mõned murettekitavatest arengutest. Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on murettekitavalt kõrge: 2023. aastal registreeriti 419 ppm CO2, 1940 ppb CH4 ja 336,8 ppb N2O.

Eelkõige Euroopat kirjeldatakse kui kliimamuutuste leviala. 2024. aasta oli kontinendi rekordiliselt soojeim aasta, kusjuures temperatuur tõusis märgatavalt, jõudes esimest korda 1,5 kraadini üle tööstusajastu eelse taseme. Ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu 2024. aasta oktoobris Valencia tugevad üleujutused, tõid kaasa lugematuid kaotusi: hukkus üle 200 inimese.

Kohanemisstrateegiad ja väljakutsed

Copernicuse ja WMO kliimaolukorra aruanne dokumenteerib üle 18 miljardi euro suurust kahju, mis on põhjustatud erinevatest äärmuslikest ilmastikunähtustest Euroopas. Liustike sulamine Alpides ja dramaatiline jää kadumine Arktika piirkonnas illustreerivad kliimakriisi tohutuid tagajärgi, mis on nüüd selgelt ilmsed. Prognooside kohaselt suureneb üleujutusoht järgmistel aastakümnetel, eriti linnapiirkondades.

Globaalse soojenemise piiramiseks on ülioluline vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 43 protsendi võrra. Selleks on vaja laiaulatuslikke meetmeid, sealhulgas taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja tuuleenergia, suuremat kasutamist, aga ka sihipäraseid muudatusi liikuvus-, ehitus- ja toiduainesektoris. Positiivset lähenemist kliimamuutustega kohanemisele on juba näha sellistes linnades nagu Pariis, Milano ja Bratislava, mille kliimaga kohanemise plaanid on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 26 protsenti.

WMO koos kliimauurijate ja institutsioonidega üle maailma hoiatab tungivalt: globaalset soojenemist on tehnoloogiliselt ja majanduslikult võimalik piirata. See nõuab aga viivitamatut ja otsustavat tegutsemist katastroofiliste tagajärgede ärahoidmiseks tulevikus.

Lisateabe saamiseks vaadake: ZVW, Föderaalne Keskkonnaagentuur ja päevauudised.