Kolm tuvi visatud nagu prügi Bremenis – loomade varjupaik annab häirekella!
Bremenis jäeti kolm tuvi korvi, mille avastas loomade varjupaik. Kampaania propageerib nende lugupidavat kohtlemist.

Kolm tuvi visatud nagu prügi Bremenis – loomade varjupaik annab häirekella!
Loomade heaolu kurvas episoodis toimetati hiljuti Bremeni loomade varjupaika kolm tuvi, kes visati korvi nagu prügikasti. Möödujad avastasid loomad ja andsid teada Bremeni loomade varjupaigale, kes leidis tuvid ilma vee ja toiduta. Loomade varjupaiga töötajad kirjeldavad olukorda kui "visatud nagu prügi" ja rõhutavad, et tuvid oleksid võinud õnnetult hukkuda, kui neid poleks õigel ajal avastatud. Nüüdseks on tuvid üles korjatud ja edukalt vabalt lendavaks parveks integreeritud. Loomade varjupaik väljendab soovi, et tuvisid koheldaks ühiskonnas lugupidavalt, ja on pühendunud nende kaitsele. Need šokeerivad juhtumid valgustavad nende loomade kohtlemist linnapiirkondades.
Loomakaitset seoses tuvide linnades kritiseeritakse korduvalt. Saksamaa Loomakaitse Liit on seetõttu alustanud kampaaniat nn tuviviha vastu. Eesmärk on juhtida tähelepanu väärkohtlemisele, millega tuvisid sageli osatakse. Vaatamata usaldusväärsete andmete puudumisele lindude vastu suunatud rünnakute kohta, on arvukalt teateid väärkohtlemisest. Näiteks teatati mürgitatud tuvidest Berliini Mittes, samuti oli dokumenteeritud juhtumeid, kus tuvisid tapeti või süüdati. Kampaania hõlmab muu hulgas maapealseid plakateid kirjaga "Ära talla meid. #RespectDove", mis paigaldati mitmesse linna, sealhulgas Berliini, Münchenisse, Leipzigi, Hamburgi ja Düsseldorfi. Lea Schmitz Saksa Loomakaitse Liidust rõhutab, et tuvisid tuleb kohelda sama lugupidavalt kui teisi loomi.
Tuvide tajumine
Tuvid võitlevad halva kuvandiga ja neid nimetatakse sageli "õhurottideks". Kuigi tema tervise pärast on muret, paneb Schmitz need mured perspektiivi. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel ei kujuta tuvid üldist terviseriski, kuid neid tuleks hoida kriitilistest kohtadest eemal. Linnatuvide populatsioonil on aga piiranguid: nad jätavad igal aastal looma kohta umbes 10 kilogrammi väljaheiteid, mis kahjustavad ajaloolisi hooneid.
Tuvide sigimise kontrolli all hoidmiseks soovitab loomakaitse liit lindu mitte toita. Selle asemel tuleks neile tuvimajades pakkuda sobivat toitu. See mitte ainult ei parandaks tuvide tervist, vaid edendaks ka looma- ja keskkonnasõbralikku pidamist. Arutelu loomade heaolu üle on Saksamaal kestnud juba pikka aega ja puudutab mitte ainult lemmikloomi, vaid ka linnaelanikke, näiteks tuvisid.
Loomade heaolu on muutunud vastuoluliseks teemaks, mis tekitab küsimusi liigikohase loomakasvatuse ja eetiliste standardite kohta. Saksamaal peab koeri, kasse ja muid väikeloomi suur hulk inimesi – kokku üle 34 miljoni lemmiklooma. Tarbijad tunnevad üha enam huvi loomade pidamistingimuste vastu ning jätkusuutlikkuse tähtsus loomade heaolus kasvab. 2023. aastal läks loomakaitsesse ligikaudu 8,3 protsenti eraannetustest. Saksa Loomakaitse Liit ja teised riiklikud ühendused on võtnud endale kohustuse tagada, et loomade heaolu austataks ka linnakeskkonnas.
Hiljutised juhtumid Bremenis rõhutavad vajadust mõelda ümber, kuidas kohtleme tuvisid ja teisi sotsiaalseid loomi. Ühiskonna ülesanne on võidelda sügavalt juurdunud eelarvamuste vastu ja edendada lugupidavat suhtlust. Loomakaitse Liit kutsub inimesi üles austama tuvide õigusi ja võitlema nende väärkohtlemise vastu.