NATO tippkohtumine Haagis: Trump, Merz ja tuleviku relvajõud!

NATO tippkohtumine Haagis: Trump, Merz ja tuleviku relvajõud!

Täna kell 19 algav NATO tippkohtumine Haagis. koos piduliku õhtusöögiga Hollandi kuninga Willem-Alexanderi lossis on tegemist pakiliste ülemaailmsete väljakutsetega. Tähtsal kohtumisel osalevad riigi- ja valitsusjuhid, sealhulgas USA endine president Donald Trump ja Saksamaa kantsler Merz, samuti nende partnerid. Kutsutud külaliste hulgas on ka Ukraina president Volodymyr Zelensky.

Enne tippkohtumisele lahkumist teeb kantsler Merz valitsuse avalduse, milles võtab seisukoha USA osalemise kohta Iraani-vastases sõjas ja sõjalise toetuse kohta Ukrainale. Merz, kes toetab Iisraeli õhulööke Iraanile, ei näe põhjust kritiseerida neid ega just eelmisel nädalavahetusel alanud USA rünnakuid. Need rünnakud olid suunatud mitmele tuumarajatisele ja põhjustasid Iraani valitsuse karmi hukkamõistu, nimetades neid rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Trump nimetas Iraani kättemaksu "väga nõrgaks vastuseks" ning kutsus üles rahule ja harmooniale Lähis-Idas. Konflikt Iisraeli ja Iraani vahel on viimase kümne päevaga dramaatiliselt eskaleerunud.

Tippkohtumise kesksed teemad

Tippkohtumise päevakavas on ka kaitsekulutuste suurendamine ja Afganistani missioon. NATO riigid peaksid kokku leppima kaitsekulutuste suurendamises praeguselt 2%-lt 5%-le sisemajanduse koguproduktist aastaks 2035. Sellest 3,5% peaks liikuma sõjalistesse investeeringutesse ja 1,5% kaitsealase infrastruktuuri. See otsus on eriti vastuoluline Saksamaal. Värske küsitlus näitab, et 45% elanikkonnast toetab kulutuste suurendamist, 37% on selle vastu. Samal ajal väljendavad sellised riigid nagu Hispaania ja Belgia muret ja nõuavad regulatsioonides suuremat paindlikkust.

NATO näeb end ka kui vastutust oma kaitsevõime suurendamise eest Venemaa ähvardavate ohtude ees. SPD kaitseminister Boris Pistorius on rõhutanud vajadust võimalikeks rünnakuteks paremini valmistuda. Teine teema on sõjaline ja majanduslik toetamine Ukrainale, kes on juba tippkohtumisele kutsutud. USA roll selles kontekstis võiks samuti kõne alla tulla.

Suurenenud turvameetmed Haagis

Tippkohtumise julgeolekukorraldus on enneolematu. Hollandi valitsus on kavandanud riigi ajaloo suurima julgeolekuoperatsiooni nimega "Orange Shield". Ürituse tõrgeteta kulgemise tagamiseks on tööl üle 27 000 politseiniku ja üle 10 000 sõduri. Need meetmed toovad esile pinged, mis on põhjustatud Iraani ja Iisraeli konfliktist ning praegusest julgeolekuolukorrast Euroopas.

NATO tippkohtumine mitte ainult ei too kokku kõrgeid poliitikuid, vaid saadab kiiresti muutuva geopoliitilise keskkonna taustal ka olulise signaali alliansi tulevase julgeoleku ja stabiilsuse jaoks. Fookuses on NATO partnerite ühtsus ja kaitsekulutused. Lähipäevad näitavad, kas liikmesriigid suudavad ühistes lahendustes kokku leppida.

Üldiselt on Haagi tippkohtumine NATO jaoks üks üliolulisi platvorme praeguses pingelises geopoliitilises kliimas, mida iseloomustavad sõda Ukrainas ja konfliktid Lähis-Idas. Vaatlejad ja analüütikud ootavad põnevusega, kuidas läbirääkimised arenevad ja milliseid uusi strateegiaid saab välja töötada NATO positsiooni tugevdamiseks.