Rohkem tööd heaolu nimel? Küsitlus põhjustab Mainzis arutelu!

Rohkem tööd heaolu nimel? Küsitlus põhjustab Mainzis arutelu!

Debatt tööaja üle muutub Saksamaal üha olulisemaks. Kantsler Friedrich Merz kutsub üles tegema rohkem tööd, et kindlustada heaolu ja luua pööre majanduses. Seda Mainzis käimasoleva uuringu kontekstis, mis näitab, et paljud töötajad oleksid avatud oma iganädalase tööaja pikendamisele. Selle Wolfgang Braueri uuringu kohaselt võiksid paljud sakslased ette kujutada, et nad töötaksid rohkem oma rahalise olukorra parandamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks. SWR.

Keskne punkt tööaja üle arutlemisel on kõrge osalise tööajaga määr Saksamaal. Rahvusvahelises võrdluses on sakslaste keskmine nädalane tööaeg madalam kui paljudes teistes tööstusriikides SWR. 2020. aasta mikroloenduse andmed näitavad, et 75% emadest töötasid, kuid märkimisväärne 65,5% nendest emadest töötas osalise tööajaga. Isade puhul oli osalise tööajaga määr aga vaid 7,1%. See tekitab küsimusi töö ja pere kokkusobivuse kohta ning näitab, et eriti Saksamaal surutakse emad sageli osalise tööajaga töötajate rolli. Destatis.

Osalise tööajaga töötamine mõjutab perestruktuuri

Kõrgel osalise tööajaga määral on mitmesugused mõjud perestruktuurile ja tööturule. Nii kirjeldab sotsioloogiaprofessor Jutta Allmendinger vajadust, et isad töötaksid vähem, et võimaldada emadel rohkem tööturule naasta. See ei tooks kasu ainult emadele, vaid oleks pluss kogu ühiskonnale SWR. 2023. aastal töötas Saksamaal osalise tööajaga umbes 46% töötavatest naistest, mis on peaaegu neli korda kõrgem kui meestel, kelle osalise tööajaga määr on vaid 13%. WSI.

Võrdlus teiste EL-i riikidega näitab, et Saksamaal on emade osalise tööaja määrad üks kõrgemaid – kõrgem on ainult Holland. Lisaks on Saksamaal osalise tööajaga töötamise erinevused sugude vahel aja jooksul märkimisväärsed püsinud. Aastatel 1991–2023 suurenes sooline lõhe osalise tööajaga palgamäärades 28 protsendipunktilt 33 protsendipunktile, mis toob esile emade ees seisvad väljakutsed ja nende tööturule integreerumise. WSI.

Osalise tööajaga töötamise tagajärjed ja tegevusega seotud väljakutsed

Osalise tööajaga töötamine mõjutab negatiivselt ka naiste karjäärivõimalusi. Naistel on sageli pärast osalise tööajaga töötamist raske täistööajaga tööle naasta. Pikemad osalise tööajaga faasid võivad mõjutada naiste tööhõivet ja elukäiku ning sageli põhjustada sissetulekute ebastabiilsust, mis omakorda avaldab negatiivset mõju vanaduspensionidele. WSI.

2019. aasta jaanuaris kehtima hakanud sild-osaajaga tööseadus pakub võimalust ajutiselt osalise tööajaga töötamiseks, kuid suhteliselt väheste töötajatega ettevõtetes on paljudel töötajatel sellele regulatsioonile vähe ligipääsu. Ligikaudu 40% väikeettevõtete töötajatest ei ole õigustatud osalise tööajaga tööle, mis muudab töö- ja eraelu tasakaalu edendamise keerulisemaks. WSI.

Väljakutsed ja arengud tööturul näitavad, et tööajale ja töömudelitele tuleb mõelda. Kuigi fookuses on jõukuse loomine, tuleb loota, et pere ja töö kokkusobivus ei lähe silmist.