Raske õnnetus Grimmeni lähedal: juht väldib metsloomi ja teeb õnnetuse

Raske õnnetus Grimmeni lähedal: juht väldib metsloomi ja teeb õnnetuse

Esmaspäeva õhtul, 10. juunil 2025 juhtus föderaalmaanteel 194 Steinhageni ja Abtshageni vahel kella 18.00 paiku tõsine õnnetus. Juhtunus sai raskelt vigastada 19-aastane Hamburgi juht, kes sõitis oma BMW-ga Stralsundist Grimmeni poole. Metsloom ületas ootamatult teed, mille tõttu juht kaldus kõrvale. Ta kaotas oma sõiduki üle kontrolli ja paiskus vastu puud.

Raskelt viga saanud juht sai õnnetuskohal arstiabi ja viidi täiendavateks kontrollideks haiglasse. Pärast õnnetust ei saanud tema BMW enam sõita ja see tuli ära pukseerida. Tekitatud materiaalset kahju hinnatakse ligikaudu 9500 eurole. Sõidutee oli umbes kaheks tunniks osaliselt suletud, kuni politsei kohapeal uuris.

Metsloomaõnnetused kui liiklusrisk

Federal Highway Research Institute (BASt) teatab, et loodusõnnetused kujutavad endast märkimisväärset ohtu liiklusohutusele. 2021. aastal oli raskete loodusõnnetuste arv eelmise aastaga võrreldes veidi suurenenud. Autodele tekitatud kogukahju ulatus 940 miljoni euroni. Need arvud näitavad kiireloomulist vajadust ennetusmeetmete järele, et vähendada metsloomadega seotud õnnetusi.

Ühised ennetusmeetmed hõlmavad metsloomade ületamise liiklusmärke, metsloomade kaitsepiirdeid ja metsloomade hoiatussüsteeme. Vaatamata paljudele lähenemisviisidele on nende tõhususe kohta vähe usaldusväärseid tõendeid. Seetõttu töötab BASt andmebaasi täiustamise nimel. Õnnetuste põhjuste paremaks mõistmiseks kasutatakse GIS-analüüse metsloomaõnnetuste tulipunktide väljaselgitamiseks ja ökoloogiliste põhjuste väljatoomiseks.

Väljakutsed ja lahendused

Metsloomade käitumine teedel on endiselt halvasti mõistetav, hirved ja teised loomad reageerivad liiklusele erinevalt. Metsloomaõnnetuste tõhusaks ärahoidmiseks on vaja uuenduslikke lähenemisviise. See ei hõlma mitte ainult traditsioonilisi meetmeid, vaid ka uusi tehnoloogiaid, nagu automaatsed juhiabisüsteemid, mis näitavad metsloomade ülekäiku või elektroonilised metsloomade hoiatussüsteemid, mis hoiatavad võimalike kokkupõrgete eest.

Kliimamuutused ja põllumajanduse struktuurimuutused mõjutavad jätkuvalt eluslooduse toiduga varustatust, mis võib suurendada konflikte maanteeliikluse ja metsloomade populatsioonide vahel. Elupaikade ühendamisega, näiteks roheliste sildade ja puhkealade kaudu, saaks potentsiaalselt vähendada metsloomadega seotud õnnetuste arvu. Arvestades kasvavat liiklustihedust, on laiaulatuslikud ja uuenduslikud metsloomaõnnetuste vastu võitlemise strateegiad meie teede ohutuse suurendamiseks hädavajalikud.