Iisrael annab Iraanile vastulöögi: plahvatused Teheranis ja sireenid Tel Avivis!

Iisrael annab Iraanile vastulöögi: plahvatused Teheranis ja sireenid Tel Avivis!

13. juunil 2025 saavutavad pinged Lähis-Idas uue kõrgpunkti. USA valitsus teatas, et viib Iraagist ja teistest piirkondadest välja mittekiireloomulised töötajad. Samal ajal liiguvad kuuldused Iisraeli ja Iraani võimalikust eskaleerumisest. Arengud muudavad eriti plahvatuslikuks varahommikul Teheranile aset leidnud õhulöögid, mille käigus tabasid Iisraeli raketid konkreetselt Natanzi tuumakeskust. See sõjaline tegevus, nagu rõhutas peaminister Benjamin Netanyahu, on suunatud otseselt Iraani ohule.

Õhurünnaku sireenid kõlasid Tel Avivis kell 3 öösel. Elanikele anti korraldus otsida turvalisust punkrites ja varjualustes. Vastavalt aruannetele Uus Maailm Olukord on eriti pingeline, kuna Iisraeli õhujõud on nüüdseks kaudselt rünnanud mitmeid olulisi sõjaväeobjekte Iraanis. Seda peetakse kõige märkimisväärsemaks rünnakuks riigi vastu pärast Iraagi sõda 1980. aastatel.

Reaktsioonid rünnakutele

Iraani president Masoud Pezeshkian kirjeldas õhulööke sõja väljakuulutamisena ja hoiatas "võimsa vastuse eest". Tema ülemus, Iraani kõrgeim juht Ali Khamenei, teatas "kibedast ja valusast" vastusest rünnakutele. Iraani riiklik telejaam teatas vähemalt kuuest hukkunust, sealhulgas teadlastest ja tsiviilisikutest, mida pole veel sõltumatult kinnitatud. Iisraeli kaitsejõud (IDF) on vahepeal kinnitanud paljude islami revolutsioonilise kaardiväe ülemate hukkumist rünnakute tagajärjel.

Eskaleerumist toetab ka reageerimine piirkonnas. Iraani relvajõud tulistasid Iisraeli suunas alla üle 100 drooni, millest enamiku püüdis kinni Iisraeli õhutõrje. Nende rünnakute eel sulges Iisrael oma õhuruumi Iisraeli, Jordaania, Iraani, Iraagi ja Süüria kohal ning peatas ettevaatusabinõuna isegi El Al Airlinesi lennud Ben Gurioni lennujaamast.

Rahvusvaheline ja piirkondlik mõõde

Reaktsioonid konfliktile on saavutamas rahvusvahelised mõõtmed. Kui USA presidenti Donald Trumpi teavitati rünnakutest ette ja ta kirjeldas neid kui "suurepäraseid", siis sellised riigid nagu Hiina ja Jaapan on samuti väljendanud muret eskaleerumise pärast ning kutsuvad kõiki osapooli üles vaoshoitusele. Hiina nõudis rahumeelset lahendust, Jaapan aga deeskalatsiooniprotsessi.

Märkimisväärseid mõjusid on tunda ka majandusturgudel. Nafta hind on tõusnud vastusena ebakindlusele ja võimalikele tarnehäiretele. Need geopoliitilised arengud pakuvad ebakindlat huvi mitte ainult asjaosalistele riikidele, vaid ka kogu regioonile.

Iisraelis peetakse Iraani-vastase sõja toetamist eksistentsiaalseks vajaduseks. Samal ajal jäävad paljud Tel Avivi poed pingetest hoolimata lahti ja igapäevaelu näib suures osas puutumatu. Inimesed liiguvad vabalt, sest uudised jätkuvatest raketihoiatustest linnapiirkonnas on sagenenud.

Iisraeli kaitsejõud on mobiliseerinud oma väed, et valmistuda Iraani võimalikuks kättemaksuks. Samuti on nad väidetavalt sulgenud kõik kontrollpunktid Läänekaldal, piirates sellega tõsiselt palestiinlaste liikumist.

Praegune olukord toob esile keeruka dünaamika sõjaliste tegevuste ja neile reageerimise vahel. Arutelud sõja vastastikuse riski ja selle mõju üle konfliktile on nüüd teine ​​pingeline valdkond, mis on omavahel tihedalt läbi põimunud ja mille mõjul võivad olla tõsised tagajärjed kõigile asjaosalistele.