Pendelrände hüvitis tule all: kellele see tegelikult kasu on?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Renningeni pendelrändajad arutavad pendelrände toetuse kavandatava tõusu ja selle mõju töötavatele inimestele ja keskkonnale.

Pendler aus Renningen diskutieren die geplante Erhöhung der Pendlerpauschale und deren Auswirkungen auf Berufstätige und Umwelt.
Renningeni pendelrändajad arutavad pendelrände toetuse kavandatava tõusu ja selle mõju töötavatele inimestele ja keskkonnale.

Pendelrände hüvitis tule all: kellele see tegelikult kasu on?

Diskussiooni pendelrändajate toetuse üle Saksamaal ärgitavad taas musta-punase koalitsiooni plaanid. 9. juunil 2025 sai teatavaks, et kindlasummalist määra kavatsetakse tõsta. Pendelrände kindlasummaline määr on praegu 30 senti iga kilomeetri kohta alates esimesest kilomeetrist ja 38 senti alates 21. kilomeetrist. Kavandatav muudatus tõstab summat alates esimesest kilomeetrist 38 sendini, mis kujutab endast märkimisväärset rahalist kergendust pendeldajatele, nagu Mark Nothum, kes läbib Renningenist Metzingeni päevas 100 kilomeetrit. Nothum näeb kasvus positiivset toetust pendelrändajatele, kes võivad päevas 30 kilomeetri läbimisel loota umbes 350-eurost säästu aastas.

Küll aga on pälvinud kriitikat pendelrände toetust. Kliimaaktivist Nisha Toussaint-Teachout kirjeldab seda kui kliimat kahjustavat toetust. Nende väide põhineb veendumusel, et need rahalised leevendused toovad eelkõige kasu suurema sissetulekuga inimestele. Föderaalne Keskkonnaagentuur (UBA) toetab seda seisukohta, kuna madalapalgalised ei saa kindlast määrast samaväärset kasu. Toussaint-Teachout kutsub uue regulatsiooni arutelus üles parandama ka ühistranspordiühendusi ja infrastruktuuri, et motiveerida rohkem pendelrändajaid üle minema keskkonnasõbralikumatele transpordivahenditele.

Pendelrände toetuse sotsiaalne ebaõiglus

Sotsiaal-ökoloogilise turumajanduse foorumi (FÖS) uus uuring, mille tellisid Climate Alliance Germany, Saksamaa Caritas Association ja WWF Saksamaa, heidab valgust pendelrändetoetuse sotsiaalsetele ja ökoloogilistele mõjudele. Tulemused on murettekitavad: kindlasummaline määr on sotsiaalselt ebaõiglane ja takistab kliimakaitset transpordisektoris. Riigieelarvest läheb sellesse toetust igal aastal kuni kuus miljardit eurot, kusjuures üle 80 protsendi rahast läheb autojuhtidele, kes kuuluvad sageli 30 protsendi kõige rohkem teenijate hulka.

Üle 60 protsendi maksumaksjatest ei saa vahemaatoetust, kuna see on alla ettevõtluskulude kindla määra. Saksamaa Caritase assotsiatsiooni president Eva Maria Welskop-Deffaa rõhutab kindlasummalise tasu sotsiaalset ebaõiglust ning nõuab sotsiaalselt õiglasemaid ja kliimasõbralikumaid alternatiive. Lahenduseks võiks olla näiteks intelligentne ühistransport koos atraktiivsete ümberistumispunktidega.

Kliimakaitse kaotamise kaudu?

Uurimistulemused näitavad, et pendelrände hüvitise kaotamine võib potentsiaalselt kaasa tuua umbes 2,4 miljoni tonni CO2-heite kokkuhoiu. Föderaalvalitsus teatas koalitsioonilepingus kindlasummalise sõidutoetuse sotsiaal-ökoloogilisest ümberkujundamisest, mis peab jõustuma tagasiulatuvalt aastaks 2026. See hõlmab muuhulgas kindlasummalise tasu tõstmist 38 sendini kilomeetri kohta alates 21. kilomeetrist.

Mark Nothumi sõit autoga kestab 90 minutit. Võrdluseks kuluks ühistranspordis sõit üle kahe tunni. Ta rõhutab, et läheks ühistranspordile üle, kui sõiduajad oleksid võrreldavad. Diskussioon pendelrände toetuse üle jääb seetõttu väga aktuaalseks ja seda määravad nii majanduslikud kui ka ökoloogilised aspektid.

Lisateabe saamiseks ja teemasse sügavama ülevaate saamiseks võivad huvilised külastada artikleid tagesschau.de ja wwf.de lugeda.