Agrometsandus: puud tagavad saagi kliimariskide eest!

Agrometsandus: puud tagavad saagi kliimariskide eest!

Stuttgardis asuv Hohenheimi ülikool mängib Saksamaa teadusmaastikul olulist rolli pikaajalise agrometsanduse uuringuga. See uuring näitab, et puude ja põõsaste kombineerimine põllu- ja karjamaakasvatusega suudab jätkusuutlikult stabiliseerida põllumajandussaaki. Nagu lksh.de teatab, leiti pikaajalises uuringus, et agrometsandusel on positiivne mõju isegi Saksamaa parasvöötme kliimavööndite saagikusele.

Ajavahemikul 2012-2023 analüüsiti uuringus viie talivilja – sealhulgas taliherne, tritikale, taliodra, talinisu ja rapsi – saaki Saksamaa ühel vanimal agrometsanduse katsealal, Ihinger Hofi katsejaamal Renningenis.

Puuliikide ja kauguse mõju

Uuring näitab, et saagikust mõjutavad oluliselt sellised tegurid nagu puuliigid, puuridade vaheline kaugus, mulla kvaliteet ja kliimatingimused. Suurim saak saadi 12–18 meetri kaugusel puude ridadest. Pajuistanduste vahetus läheduses vähenes saagikus märgatavalt valguse ja toitainete konkurentsi tõttu. Seevastu hekkidel on mikrokliima kaitsev toime, mis on kasulik külgnevatele taimedele.

Tulevikus rahastatakse agrometsandussüsteemi uuringute koordinatsioonibürood 2025. aasta lõpuni 260 000 euroga. Selle eesmärk on edendada teadlaste, interdistsiplinaarsete projektide ja põllumeeste võrgustikku. Lisaks pakutakse alates 2024. aasta suvesemestrist Hohenheimi ülikoolis uut agrometsanduse magistrimoodulit, et levitada veelgi teadmisi nende säästvate viljelusmeetodite kohta.

Agrometsandussüsteemid kui jätkusuutlik lahendus

Agrometsandussüsteemid on osutunud paljulubavaks meetodiks kliimamuutuste mõju vähendamisel põllumajanduses. hswt.de andmetel ei paku need mitte ainult eeliseid, nagu mulla erosiooni vähendamine ja vee kättesaadavuse parandamine, vaid suurendavad ka bioloogilist mitmekesisust ja mitmekesistavad põllumajandustootjate sissetulekuallikaid. See tagab üldiselt stabiilse sissetuleku.

Sellest hoolimata on olulisi teadmistelünki, mis tuleb kõrvaldada. Eelkõige tuleb paremini mõista agrometsandussüsteemide kvantitatiivseid mõjusid maastiku tasandil. See hõlmab agrometsandusmudeli väljatöötamist, mis kujutab matemaatiliselt agrometsandussüsteemide füsioloogilisi mõjusid. Selleks on vaja pikaajalisi ja igakülgseid mõõtmisandmeid, mida kogutakse AgroMEDA projektis.

AgroMEDA teeb tihedat koostööd ApAg projektiga prof dr Stefan Wittkopfi juhtimisel. Projekti keskseteks ülesanneteks on mitmete agrometsandusalade andmete kogumine ja ühtlustamine ning saadud teadmisi praktikasse rakendava mesoskaala mudeli väljatöötamine.

Üldiselt tundub, et agrometsandus pakub põllumajandusele paljulubavaid väljavaateid. Puude, põõsaste ja põllukultuuride kombinatsioon ei saa mitte ainult stabiliseerida saaki, vaid anda ka olulise panuse kliimakaitsesse, edendades süsiniku sidumist ja säästvat maakasutust.